Saksamaa: võrdsus polegi liiga kulukas

Kui diskrimineerimisvastane seadus kaks aastat tagasi Saksamaal vastu võeti, oli firmade vastuseis suur. Juba pool aastat hiljem tööandjate huve esindava ühenduse initsiatiivil tehtud uuring näitas, et vastuseis oli ka põhjendatud - seaduse tekitatud bürokraatiast tulenevad lisakulud olid selle uuringu põhjal ettevõtetele kokku ligi 1,73 miljardit eurot aastas. See on suur liialdus, kinnitas eile avalikustatud valitsuse diskrimineerimisvastase töörühma tellitud uurimus.

Diskrimineerimisvastase seaduse vastuvõtmisest tulenevad otsesed kulud on kõige rohkem 26 miljonit eurot, ehk siis vaid 1,5 protsenti esialgu pakutust. "Esimese uuringu puhul keskenduti kuludele, kuid unustati ära diskrimineerimisvastaste reeglite järgmisest tulenevad tulud," rõhutas valitsuse pressikonverentsil diskrimineerimisvastase töörühma juht dr Martina Köppen. Köppen soovitas vaadata diskrimineerimisvastaste seadustest kinnipidamist ühtlasi ka kui investeeringut ettevõtte mainesse, kui sotsiaalset kapitali.

Saksa Kaubandus-Tööstuskoja andmetel on ettevõtted siiski teisel arvamusel - diskrimineerimisvastane seadus olevat ebavajalik ja kunstlik konstruktsioon, mis tekitab suuri lisakulutusi bürokraatiale. Kaitse ebavõrdse kohtlemise vastu peaks olema tagatud selgituste ja mitte sunnimeetmete abil, on öelnud tööstuskoja õigusekspert diskrimineerimisvastast seadust lahkavale ajalehele Süddeutsche Zeitung. Positiivseks võib seaduse juures pidada vaid ettevõtluses juurduvat ideed, et diskrimineerimine on taunitav ja töötajate võimalikult suur mitmekesisus hea.

Autor: Katri Soe-Surén