Vabatahtlikud: tulime appi, mitte sõdima

Eelmisel kolmapäeval lendas Eesti Reservohvitseride Kogu üleskutse peale Gruusiasse appi mitukümmend Eesti vabatahtlikku.

Vene uudisteagentuur Interfax teatas neljapäeva õhtul, et Eesti üksus läheb täienduseks Gruusia armeele. Reedel võimendas teadet suur osa Vene meediast, väites, et Eesti on sõjalises agaruses mööda läinud isegi USAst. Tegelikult pole Eesti valitsus ega kaitsevägi Gruusiale sõjalist abi osutanud ega kavatse seda teha.

Kohtume vabatahtlikega Thbilisis parlamendihoone ees. "See on jama," lausub kultuuritöötaja Rasmus reedel kaaslaste noogutuste saatel Interfaxi teate kohta. Neljapäeval uuris abistajatelt ka Prantsuse meedia, mis üksustest nad on.

45 eestlasest, kes Gruusiale appi humanitaarabi jagama tulid, on vahest pooled reservohvitserid. Mõni abistaja ei ole ajateenistustki läbinud. Mõnel on jalas kaitsevärvi püksid, kuid enamikule Gruusia välivormi ei jätkunud - vahest paarile inimesele. Valgete t-särkide käistel on sinise kolmnurgaga käe kujutised. Küsimusele, kas neile enesekaitseks ka relvad jagatakse, tuli eitus: see pole sõjaline missioon.

"Tulime abistama," kinnitas Rasmus purskkaevude juurde hoides. Lähedal ei ole puid, mis kõrvetava päikese eest varjaksid ja õhutemperatuur peaks tõusma 38 kraadile. "Meil on siin sõpru. Olen varemgi Gruusias käinud."

Parlamendihoone juures vaba aega veetvad abistajad ootavad juhtnööre, kus ja kuidas pagulaslaagrit ehitada. Praegu on Gruusias palju väiksemaid pagulaste laagreid, puudub ülevaade, kui palju on pagulasi. Nüüd ehitatakse suurem, kuhu abivajajaid koondada. Siis selgub täpsemalt, mida ja kui palju on tarvis. Küsimusele, kui kauaks nad jäävad, vastati, et esialgu 7-8 päevaks, kuna nii paljudeks päevadeks soovitati sokke kaasa võtta.

Haridustöötaja Kristina ütles, et tahab Gruusia toetuseks ka reaalselt midagi ära teha. IT-alal tegutsev Lennart märkis, et Thbilisis tundub rahulik. Müügijuht Andrus lisas, et üks tuleku põhjus lisaks tahtele abistada oli uudishimu.