Võtaks ette!

Pisikeste variatsioonidega kordub aastast aastasse üks ja seesama jutt. Veel enne kui leheveergudele jõuavad fotod astrikimpudega 1. klassi minejatest ja kooliaasta ühest pidulikumast päevast, võetakse arutelu alla õpetajate palgad, õpilase pearaha suurus, õpetajate nappus, suletavate koolide arv, koolitoit, koolivorm… Pole erandiks seegi aasta, seda enam, et hädapärased eelarvekärped puudutavad ka haridus- ja teadusministeeriumi. Kas soe toit õpilastele või palgaraha õpetajatele? Need on küsimused valikutest, mida sügisjahe majandus sunnib tegema.

Enamiku ettevõtjate jaoks, kellega kooliteemadel kõnelesin, pole too toidu-palga-küsimus kõneväärtki! Lapsevanematena on nad valmis ise toidukulud kandma, kinnitades, et õpetajate palgaraha kallale pole küll mõistlik minna. Ja kuuldavasti paljud lapsed seda tasuta koolitoitu ei puutugi.

Aga peale (palga- ja toidu)raha on lahendamist vajavaid valdkondi veel. Mida ja kuidas teha, et lapsed oleksid õnnelikud ja läheksid hommikul hea meelega kooli; et lapsevanemad oleksid rahul kooli ja õpetusega, mida nende võsukesed saavad; et õpetajad ei tunneks valu, kuidas kontrollorganid nende tiibu kärbivad, ja nad saaksid vabalt oma loovust akendada; et haridusminister saaks öösiti rahulikult magada, sest paarituhandele vabale ametikohale on asunud noored energilised õpetajad…

Revolutsiooni on vaja! Plats puhtaks ja uus süsteem tööle! - kuulen valjuhäälseid uutmise pooldajaid hüüdmas. Aga kas vahepeal paneme siis koolid kinni ja saadame lapsed koduõppele?! Jõuga vist ikka ei saa, kaldun arvama. Pigem siis hea nõuga. Häid mõttepoegi ja algatusi pole kunagi liiast ja lapsevanematel-ettevõtjatel on tegelikult tohutu potentsiaal ja vägi muuta asju koolielus paremaks.

Port Arturi Grupi juht ja Vääna kooli hoolekogu liige Kaido Kruusoja rääkis, kuidas nende koolis on esialgu vanemate algatusel toimunud keelekursustest saanud kooli õppekava osa. Laste inglise keele õppeks alates 1. klassist on vahendeid leidnud ka vald ning nüüd on plaanis alustada vene keele õpetamisega.

Muidugi võib suhtuda nii, et riik peab tegema ja võimaldama ja mina maksan ju makse nagunii. No aga miks ei võiks näiteks mõni kohalik ettevõte hankida oma piirkonna koolile täiendava arvutiklassi sisustuse ning kutsuda firma jõulupeole mängima kooli rokkbändi, selmet Meie Mehe kontole 100 000 kanda. Ja kui sellest on vähe, võib luua kas või oma kooli!

Autor: Tea Taruste