See valitsus, kes õlle hinda tõstab...

Lõpuks ometi on valitsus jõudnud eelarve koostamisel konkreetse otsuseni. Pole muidugi ime, et see nii kaua aega võttis. Eesti poliitikas on tavaks keskenduda mitte tulemusele, vaid kauplemisele. Kui valdkondade järjestikuse läbitöötamise asemel räägitakse kogu aeg kõigest, mõeldes vaid võimuerakondade vahelisele tasakaalule, on seegi suur saavutus, et midagi üldse otsustatakse. Braavo?

Mitte päris. Ütleme otse välja: Äripäevale selline eelarve ei meeldi. Kui raha napib, alustab tark majandaja kulude kokkuhoiust. Eesti valitsus aga korjas kõigepealt kokku tulud ning lükkas eelarve täitmise maksumaksja kanda.

Käibemaksuerisuste ühtlustamine on üks väheseid kohti, kus valitsus Äripäeva soovitusi kuulda on võtnud. Suund on küll õige, kuid samas tasunuks erisuste kaotamisele läheneda samm-sammult, mitte virutada niigi raskel ajal korraga 13protsendilise maksutõusuga. Praegu tõmbub lõõg majutusasutuste kaela ümber üsna karmilt koomale.

Töötuskindlustusmakse kerkis 1,5 protsendini, seegi tõstab ettevõtete tööjõukulusid. Selle üle imestas ka töötukassa juht Harri Taliga, kelle arvates pole selleks mingit vajadust: töötukassal on varuks ligi 3 miljardit krooni.

Valitsusliikmed on mõista andnud, et ees seisab valik: kas ühekordne, ostmisel tasutav automaks või kütuseaktsiisi tõus.

Kahtlemata oleks kütuseaktsiisi tõusu mõju laialdasem ja kiirem. Kütuse hind mõjutab praktiliselt kõiki elualasid. Automaks pitsitab seevastu eratarbijaid ning autofirmasid. Hea valik pole kumbki.

1. juulil tõusva alkoholiaktsiisi kohta peaks piisama vahva sõduri Švejki hoiatusest: see valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei püsi.

Gaasiaktsiisi tõstmise vastu võtsime sõna vaid mõni päev tagasi. See lööb valusalt nii mitme sektori ettevõtteid kui ka eratarbijaid. Kõik maksutõusud koos kergitavad aga inflatsiooni, lükates euro meist aina kaugemale.

Äripäeva arvates on härrased Ansip ja Padar keetnud kokku kehva eelarve. Viga on aga mitte üksikasjades, vaid lähtekohas: otsitakse aina uusi kohti, kust makse kehtestades raha kokku kahmata, kokkuhoiule ei mõtle aga keegi.

Eilsel istungil kinnitas valitsus saneerimisseaduse eelnõu. Ehk oleks paslik sealt hea idee laenata, kutsuda appi mõni rahvusvaheline konsultatsioonifirma ning Eesti riik ära saneerida? Praeguse riigieelarve jaoks on muidugi lootusetult hilja. Aga eelarve tuleb ka järgmisel aastal. Ja ülejärgmisel. Kokkuhoidu on alati vaja ning kui sellega ise hakkama ei saada, võib ju asjatundja appi kutsuda.

Autor: ÄP