Leibur: kulude kasvu saab mõõta miljonites kroonides

Uuel aastal kallineb elekter keskmiselt 6,4 senti kilovatt-tunni eest. Eesti keskmise majapidamise elektriarvet suurendab hinnamuutus kuus umbes 15 krooni võrra, selgitab energiafirma.

"Kulude tõusu saab mõõta miljonites kroonides," ütles Promann ning lisas, et nad tegelevad just järgmise aasta eelarve koostamisega, kuid vaid kahe artikli kallinemise järel ei oska ta öelda täpset mõju leiva ja saia hinnale.

"Gaas, vesi, elekter, toorained, pakkematerjal, transpordikulud ja töötajate palgad - võtame kokku, analüüsime ja näeme ära tervikliku kulude tõusu. Siis vaatame, mis me ise saame ära teha, et veelgi efektiivsemad olla ja kulude tõusule vastu seista," ütles Promann.

Samuti selgub alles pärast põhjalikku analüüsi, kas ja kui palju see tähendab hinnatõusu toodetele. "Ma julgen öelda, et sel aastal me kindlasti hinda ei tõsta. Mis järgmine aasta toob, see on veel lahtine," ütles Promann.

Praegu on Leiburil toodete müük stabiilne. "Ma julgen arvata seda, et kui olukord veelgi raskemaks läheb, võib eeldada isegi tarbimise suurenemist. Leib on oma toiteväärtuse ja hinna suhtes kõige odavam toiduaine," nentis Promann.

Lahe Roosi juhatuse liikme Hilda Valgu sõnul tuleb hinnatõusuga leppida. "No mis teha, kui soodustust ei saa, siis peab sellega leppima," sõnas Valk ning tõdes, et ta ei oska öelda, kui palju täpselt hinnatõusu tõttu ettevõtte kulud järgmisel aastal suurenevad.

Seoses elektri hinnatõusuga lähevad ka lilled kallimaks. "Ega kõrget hinda ei taha ju keegi maksta," ütles Valk. Siiani on Lahe Roos oma kaubast lahti saanud, kuid kogused on olnud väikesed, nentis juhatuse liige.

Energiafirma põhjendab hinnatõusu seadusest tulenevate keskkonnatasumäärade tõusu ja teiste põlevkivi kaevandamise ning elektritootmise sisendite kallinemisega - transport, lõhkeaine, kemikaalid. Hinnatõus ei ole Eesti Energia kinnitusel mingil määral seotud riigieelarvega.

Muutus ka hinna ülevaatamise süsteem: kui varem tõusis hind üks kord aastas, siis nüüd toimub indekseerimine kaks korda aastas - jaanuaris ja märtsis, selgitas Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. "Kliendi jaoks hakkab hind küll sagedamini muutuma, kuid see võimaldab ära hoida väga järske ühekordseid hinnahüppeid," lisas ta.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Otsa sõnul mõjutab kohapealne faktor elektri hinda vähe.

"Hinnatõusu ei saanud ära jätta, sest vastasel juhul ei oleks Eesti Energial vahendeid nende juhitamatute kulude katteks," lisas ta.

Ega hinnatõusud positiivses suunas euroga liitumist ei mõjuta. Need tõusud olid möödapääsmatud ning pikka aega ette teada, et tulevad. On hea, et valitsus suutis vältida samme, mis oleksid probleemidele veel hoogu juurde andnud - pean silmas gaasi- ja mootorikütuseaktsiisi tõstmist. Kui seda oleks tehtud, oleks pilt praegu tunduvalt mustem.

Eesti peab euroga liitumisel 2011. aastale orienteeruma ja Eesti Pangal on selleks ka igati korralik tehniline kava.

Kui rääkida euro kasutuselevõtust, siis see, mis tuleval aastal toimub, ei oma ilmselt mingit tähtsust.

Asi on tegelikult selles, et hindade tõusul ja sellega kaasneval kiirel inflatsioonil on paha komme püsida visalt kõrgel. Inflatsiooni on raskem alla tuua, kui üles ajada, igasugune inflatsiooni kiirenemine takistab eurole üleminekut. Samas ei ole elektrihinna tõusu vastu midagi teha, kui tulu ei kata enam tootmiskulutusi, mis kas või palkade kiire kasvu tõttu on suurenenud.