Putin tuleb miljarditega appi Vene börsi turgutama

Juba hakkavad finantskriisi mõjud levima ka reaalmajandusse.

Venemaa börsilt on maikuu haripunktist haihtunud 615 miljardit dollarit, rehkendab agentuur Bloomberg. Indeksid on varisenud üle 60 protsendi. Et langust pidurdada, on börsil kauplemist septembri keskpaigast 13 korda peatatud, vahel isegi mitu korda ühe päeva jooksul. "See on farss," nurisevad investorid. "Börs käib kinni-lahti nagu käokell, see usaldust ei tekita," ütles UralSibi peastrateeg Chris Wafer.

Reedel teatas peaminister Vladimir Putin, et valitsus investeerib tänavu börsile kuni 6,7 miljardit dollarit ning teist nii palju tuleval aastal. "Vnešekonombank hakkab investeerima kodumaiste firmade aktsiatesse, mitte välismaiste," ütles Putin. Milliseid aktsiaid valitsus osta plaanib, Putin ei öelnud, kuid analüütikute arvates ilmselt esmalt suurte riigifirmade, nagu Gazpromi, Rosnefti ja Sberbanki aktsiaid.

"Kui valitsus ostab aktsiaid praeguselt üliodavalt tasemelt, käituvad nad nagu iga pika perspektiiviga tark investor," kommenteeris otsust üks Londoni analüütik.

Lisaks kinnitas Venemaa riigiduuma reedel abipaketi, mis näeb ette 50 miljardi dollari eraldamist firmadele välislaenude refinantseerimiseks ning 36 miljardit dollarit suurematele pankadele likviidsuse tagamiseks. Seda lisaks läinud kuul algselt kriisi leevendamiseks eraldatud 120 miljardile dollarile. Väga vähe sellest rahast on suurpangad edasi laenanud ning isegi Putin möönis läinud nädalal, et ei või kindel olla, et raha hoopis Šveitsi pangakontodele ei kao.

Reitinguagentuur S&P muutis reedel 13 Venemaa panga, sealhulgas Troika Dialogi ja Alfa Banki reitinguväljavaate negatiivseks, märkides, et valitsuse ja keskpanga abi pankadele ja firmadele ei pruugi piisav olla.

Rubla on surve all, sundides keskpanka tugioste tegema. Oktoobri esimesel nädalal kahanesid keskpanga valuutareservid sellest rekordilise 16,7 miljardi dollari võrra, 546,1 miljardile dollarile, olles siiski jätkuvalt suuruselt kolmandal kohal maailmas.

Samas on Venemaa erasektori võlg kasvanud 450 miljardile dollarile, mida laenuandjad refinantseerida ei taha. Nii toetab riik panku ja firmasid enam kui 200 miljardi dollariga keskpanga reservidest, mida on kosutanud viimaste aastate naftatulud. Nii on Venemaa jaoks suuremaid riskikohti nafta hind, mis oli reede seisuga juulikuu enam kui 140 dollarilt barrelist pea poole võrra vähenenud.

Venemaa tavakodanikku finantskriis eriti ei puuduta, erinevalt 1998. aastast, mil rubla krahh just eraisikud hoiustest ilma jättis.

Nüüd on leilis oligarhid, kes on aktsiate vastu suuri laene võtnud, et ülevõtutehinguid rahastada. Venemaa rikkaim mees Oleg Deripaska pidi juba loobuma osalusest Kanada autoosade tootjas Magna ning Saksa ehitusettevõttes Hochtief, sest pangad hakkasid lisatagatisi nõudma. Sarnased hädad on Viktor Vekselbergil. Ajalehe Kommersant andmeil ähvardab Deripaskat tehniline pankrot - võlgu on enam kui 10 miljardi dollari eest. Kes aga tipus müüsid, nagu Norilski niklitehases osaluse rahaks teinud Mihhail Prohhorov, osalevad nüüd varade uues ümberjagamises.

Venemaa rahandusministri Aleksei Kudrini sõnul aeglustab finantskriis Venemaa majanduskasvu tuleval aastal 5,7-6,7 protsendile, IMFi prognoosi järgi 5,5 protsendile. Et inflatsioon jääb kõrgeks, võivad elanike reaaltulud kahaneda kuni 30 protsenti, seades ohtu valitsuse populaarsusnäitajad.

Pidurdumise põhjuseks on laenude kokkukuivamine nii ettevõtjatele kui tarbijatele. Venemaa auto- ja terasetootjad on juba teatanud suurtest koondamistest ja tootmise vähendamist, järsku langust prognoositakse kinnisvara- ja jaekaubandussektoris.

Venemaa miljardärid, alates alumiiniumikuningast Oleg Deripaskast ja lõpetades Inglise jalgpalliklubi Chelsea omaniku Roman Abramovitšiga, kaotavad Venemaa halveneva majanduskliima tõttu miljardeid.

Venemaa halveneva finantskriisi tõttu on riigi suurimad miljardärid kaotanud viie kuuga kokku 230 miljardit dollarit, vahendas Bloomberg.

Forbesi ajakirja reastatud 25 rikkaima venelase koguväärtus on ajavahemikus 19. mai kuni 6. oktoober kahanenud ligikaudu 62 protsendi võrra.

Kui 1998. aasta majanduskriis ja rubla devalveerumine nullis ära suure osa elanikkonna säästudest, siis selle aasta kriis rüüstab orkaanina Vene rikkurite varandust.

Vene alumiiniumikuningas Deripaska, kes on tituleeritud Venemaa rikkaimaks meheks, on kaotanud oma varandusest 16 miljardit dollarit. Chelsea omanik ja Evraz Groupi aktsionär Roman Abramovitš on oma varandusest kaotanud 20 miljardit dollarit.