Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Danske: aktsiaturg meenutab kasiinot
Kui küsida, kas aktsiaturud saavad siit ainult üles minna, ütleks Änilane "jah", aga ostma õhutamisega on ta samas veidi ettevaatlikum. "Kuivõrd antud turuolukorras on ebamäärasust niivõrd palju, võiks valitsevat olukorda kõrvutada kasiinoga ja ruletiga täpsemalt. Kui 13 korda on kuulike maandunud punase peal, kas see tähendab, et nüüd on musta tuleku tõenäosus lähenemas 100%-le? Justkui peaks, võib olla esmane reaktsioon. Tegelikult on ruletilaual aga tõenäosused jätkuvalt pea 50:50," selgitas Änilane.
"Ütleks, et praegu on tõenäosusi oluliselt aktsiaturgude taastumise kasuks kallutatud, ent seda tõenäosust ei hinda 100%-le, 90%-le ega ka 75%-le. Pigem maksimaalselt 2/3-le 1/3 vastu. Põhjuseks asjaolu, et kuigi vastuvõetud meetmetel tõotab olla piisavat jõudu turgude stabiliseerimiseks, ei tähenda see, et USA ja Euroopa reaalmajandused oleksid ühtlasi langusse kukkumisest päästetud," arutles Änilane.
Finantsturgudele panustamine kätkeb endast endiselt kõrgendatud riski ja riskide hajutamist tuleks edaspidigi tõsiselt võtta.
Änilane möönis, et praegu on aktsiad odavad, kuid keegi ei anna garantiid, et aasta pärast nad näiteks 40% veelgi odavamad pole.
Swedbanki strateeg Pertti Rahnel leiab, et aktsiaturgude jaoks on negatiivne asjaolu, et ajaloolises perspektiivis on kasumimarginaalid Euroopas ja USAs endiselt kõrged ning ilmselt need langevad. "Peamiseks põhjuseks on see, et USA tarbijad on sunnitud lähiaastatel senisest oluliselt rohkem säästma, mis hoiab eratarbimist surve all. Kuna eratarbimine moodustab ligi 70% USA majandusest, on seal ilmselt veel mitu aastat oodata nõrka kasvu, mis ei jäta avaldamata ka arenevatele riikidele - eeskätt Aasiale, aga ka Ladina-Ameerikale ja Venemaale," selgitas Rahnel. "Näiteks euroala investeerimisreitinguga võlakirjade tootlus on keskmiselt 4% kõrgem kui valitsuse võlakirjadel, Euroala kõrge tootlusega rämpsvõlakirjade oma isegi 15%," selgitas ta.