Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
On raske, kuid see pole maailma lõpp
Tänan! Ja kas saate nüüd näidata, mis ettevõtted pankrotti on läinud, kus saab filmida tühje ruume ja platsil seisvaid autosid?
Sellise küsimuse esitas mulle eile pärast intervjuu võtmist Rootsi riigitelevisiooni ajakirjanik. Ning ma jäin hätta. Kus on need pankrotis ettevõtted? Mõni restoran ja väikepood on uksed sulgenud. Narva Kreenholm on kuidagi vana näide. On ettevõtteid, mis töötajate arvu vähendavad, kuid see ju loomulik olukorras, kus kulud on 2008. aasta, tulud 2007-2006. aasta tasemel.
Ka eile avaldatud SEB ja Swedbanki tulemused (polegi tükk aega neid nii pingsalt oodanud) vastasid üldjoontes ootustele. Laenukahjud suurenevad, kuid jäävad üsna väikesteks. Laenukraanid on koomale keeratud, kuid siiski midagi niriseb.
Pankrotiatmosfääri Eestis ei leia. Seda tasub endale vahel meenutada. Hulk ettevõtjaid on läbi käinud 1990. aastate alguse kataklüsmid, mille kõrval praegused on lapsemäng. Eestis pole 15 aastat olnud tööpuudust. Oli kiire laienemine, odav, mõne äriidee jaoks liiga odav laenuraha. Nüüd toimub kohanemine. Usun, et sellega saadakse hakkama. Järgmine aasta tuleb raske, kuid see pole maailma lõpp. Elu ei jää seisma. Sestap ei tee mulle muret Eesti ettevõtja suutlikkus muutunud oludega hakkama saada. Hoopis riigieelarve.
Valitsusliit eitas juba kevadel probleemi, millesse ta end valimiste järel tõmbas. Olukorras, kus osa riigieelarvest on kokkulepetega ette ära kulutatud, on mänguruumi avardamiseks (loe: ettevõtja/maksumaksja arvelt üle jõu elamise lõpetamiseks) vaja teha ebapopulaarseid otsuseid - vähendada riigieelarvest ülalpeetavate arvu.
Sealt sai alguse ka murettekitav vastasseis ettevõtteorganisatsioonide ning valitsejate vahel. See on kurb. Koostöö oleks eeldanud valitsejatele valusate küsimuste lahtirääkimist. See lükati edasi, mis aga probleemi ei lahenda.
Eile riigikogus arutatud ettevõtluse arengukava jääb minu jaoks sisutühjaks seni, kuni valitsejad ei näita, et nad suudavad hüüdlausete kõrvale panna ebapopulaarsed otsused. Seda ma ei näe. Viimastel nädalatel on töödeldud avalikkust, et väike eelarvedefitsiit on praeguses olukorras normaalne. Aga ei ole ju!
Kui ka soostuda, et 2009. aasta eelarvearutelu rong on läinud, tuleb valitsusel ikkagi valusad otsused ära teha kevadeks, kui hakatakse tegema 2010. aasta eelarvet. Muidu leiab välisajakirjanik telepilti sobiva pankrotiatmosfääri ilma teed näitamata.