Kuidas väikefirma sattus petuskeemi rattasse

Skeemis võib osaline olla ka eelmisel aastal üle 3,3 miljardi krooni suurust müügitulu näidanud Narva ettevõte Lavesta.

Ühel nelja aasta tagusel septembrilõpu päeval sõitis Rootsis Mörrumis asuvast IFÖ Sanitäri laost välja veoauto, millel oli koormaks 48 dušikabiini.

Kauba väljastaja kirjutas dokumentidesse veoauto numbri 941 YYY ning haagise numbri 241 DJ. Seejärel keeras auto väravast välja ning võttis suuna läbi Eesti Peterburi poole. Vähemalt pidanuks võtma, sest auto kadus kui tina tuhka ning kahe Eesti firma vahel algas aastatepikkune vaidlus selle üle, kes vastutab kauba kadumise eest.

Venemaale santehnikat ning ehitusmaterjale importiv idanaabri suurtegija Laverna kasutab tehingute läbiviimiseks Eestis registreeritud aktsiaseltsi Lavesta. Sealt pärineb tundmatu firma tohutu käive.

Lavesta kaup oli ka sellel kadunuks jäänud autol. Kauba eest tasus küll Lavesta, kuid kauba saajana on kirjas Kanadas registreeritud Eastdale Industries Limited. Veo tellis Õnneratas Tallinna ekspedeerimisfirmalt Trans Ekspeditsioonid OÜ, kes omakorda tellis Läti firmalt SIA Jactus veoauto.

"Õnnerattast küsiti, kas te saate auto eraldada. Ütlesime, et ei saa. Siis võeti meiega ühendust firmast Jactus, kust pakuti autot," meenutas Trans Ekspeditsioonide juhatuse liige Antonina Virkunen, kuidas lugu alguse sai.

Pärast auto kadumist Jactuse telefonid enam ei vastanud. Vitalijs Sergejevsi nimele registreeritud firmale on Läti maksuamet pannud 2004. aasta detsembris keelu vähendada aktsiakapitali ning muuta aktsionäre ja firmaametnike.

"Tegemist on korraliku pettusega. Seda veolepingut ei saanud Trans Ekspeditsioonid täita, sest eelpool toodud numbritega autoga ei saanud Rootsis käia," oli osaühingut kohtus esindava õigusbüroo Armit juhataja Tiina Miti kindel seisukoht. Nimelt on selgunud, et number 941 YYY kuulub kollast värvi Volvo kallurile, mis seisis samal ajal automüügiplatsil ning millelt varastati tagumine numbrimärk. Ka haagis 241 DJ oli samal ajal ühel teisel müügiplatsil ning ka sellelt kadus number.

Nad võivad rääkida, mida tahavad, kommenteeris Õnneratast kohtus esindav Roman Kartõšev.

"Trans Ekspeditsioonid esitasid meile need autonumbrid, nemad olid kohustatud kontrollima Jactuse andmeid, kuid seda nad ei teinud. CMRi järgi vastutab kauba kadumise eest vedaja," lisas ta.

Ka Õnneratta suuromaniku ning juhatuse liikme Viktor Kartõševi arvates on tegemist kelmusega, mille uurimisega politsei ei tahtnud eriti tegeleda.

"Mina olen raha koos protsentidega ära maksnud ning sellega kahju kannatanud. Teine pool otsib nüüd igat võimalust, et vastutusest pääseda. Seadus on meie pool," märkis Kartõšev.

Novembris langetab Narva linnakohus kohtuotsuse.

Ajavahemikul 30. septembrist kuni 4. oktoobrini 2004 ei ole Rootsis varastatud ühtegi santehnika koormaga autot.

16. oktoobril 2004. aastal algatati Viktor Kartõševi avalduse alusel kriminaalasi, mis lõpetati järgmise aasta juunis, kuna eeluurimise käigus ei õnnestunud leida kuritegu toime pannud isikut. Samuti polnud võimalik koguda lisatõendeid.

"Auto kadumist on tõendatud sellega, et auto ei ilmunud Narva tollipunkti kokkulepitud ajal. Aga ta ei saanudki ilmuda! Kaup jõudis väidetavalt Šiauliai tollilattu, kuid meile selle kohta kirjalikku tõendit ei väljastatud ja kohus meie taotlust ei rahuldanud," rääkis Mitt.

Õnneratta ning Trans Ekspeditsioonide OÜ vahel sõlmitud veolepingu järgi pidi kaup läbi Narva minema Peterburisse.

Päev enne kauba laadimist helistati aga Lavestast IFÖ Sanitär logistikajuhile ning teatati tarneaadressiks Šiauliai Leedus, mis märgiti ka saatelehele.

Antonina Virkuneni sõnul on neile Šiauliai tollilaost telefoni teel kinnitatud, et selline koorem neile tuli ning edasi läks see Venemaale.

"Kui me oleme esitanud kirjaliku taotluse kohtunikule nõuda OÜ-lt Õnneratas oma väidete tõendamiseks tõendeid, siis kohus ei rahuldanud ühtegi meie taotlust. Meile neid tõendeid aga ei esitata ei IFÖst ega Šiauliaist, sest seni pole me ei kauba omanikud ega ka kahjukannatajad," lisas Mitt.

Tundub, et tõendusmaterjal on puudulik, tõendamaks asjaolu, et Trans Ekspeditsioonide OÜ asus OÜga Õnneratas sõlmitud veolepingut ka täitma.

Veolepingu täitmisele võtmist peaks tõendama eelkõige CMR saatedokumendi originaaleksemplar, millel vedaja esindaja (autojuht) on allkirjaga kaupade vastuvõtmist kinnitanud.

Antud juhul ei ole CMR saatedokumendi koopial ei vedaja nime, autojuhi nime ega ka allkirja. Samuti ei kajasta saatedokument neid olulisi andmeid, mis olid veolepingus kokku lepitud.

Kui veolepingus on sihtkohaks Venemaa, siis CMRis on selleks märgitud Leedu. Ka kauba kogus ei vasta tellitule, veolepingus on see 11 000 kg, CMRis 9204 kg.

On vägagi küsitav, kas vale sihtkoha ja kauba kogusega saatedokument, millel puudub igasugune märge vedaja ja kauba vastuvõtmise kohta, võiks tõendada lepingu täitmisele võtmist, kui Trans Ekspeditsioonide OÜ seda eitab.

Kumbki pool peab oma väiteid ja vastuväiteid tõendama.

Antud juhul peab Õnneratas tõendama, et Trans Ekspeditsioonide OÜ asus veolepingut täitma.