Rendipindade otsijad tunnetavad oma võimu

"Uut büroopinda valitakse kaua ja põhjalikult. Kuna ettevõtete nõudmised on üsna kõrged, siis sageli ei jõutagi kokkuleppele, kui ei ole saada küllaldaselt parkimiskohti, sobivat planeeringut või piisavalt madalat üürihinda," seisis Uus Maa ülevaates. "Nüüdseks on arendajad muutunud oluliselt paindlikumaks ning paljudes tingimustes ollakse nõus üürnikule vastu tulema."

Ülepakkumine suurenes aasta teisel poolel, sest paljud projektid said valmis või on lõpusirgel, ütles 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ehitusuudised.net-ile.

"Lihtne majandusteooria, et pakkumiste rohkus alandab hindu, toimib ka praegusel Eesti kinnisvaraturul, kus büroohoonete omanikud on sunnitud tihtipeale tegema pakkumisi, mis oleks aasta tagasi tundunud unenäona," märkis Vahter. "Ennustame keerulist olukorda ka järgmiseks aastaks."

Vanemate büroohoonete omanikud on samuti sunnitud hindu langetama, et olemasolevaid üürnikke kinni hoida. Kõige konkurentsivõimelisemad on Vahteri sõnul need, kes praegu ehitavad, sest nemad on juba saanud võitu ehitushinna alanemisest. Halvemas seisus on need, kes on ehitanud buumi ajal ja nüüd otsivad tühja majja üürnikke.

"Büroopindade ülepakkumine on nüüd kohale hiilinud," ütles ERI Kinnisvara äripindade müügijuht Rein Ruusmann. "Ülepakkumise tegelik ulatus saab meile selgeks siis, kui veel lõpetamata büroohooned valmis saavad ja üürnikud neisse sisse kolivad," lisas ta.

"Muidugi kaasneb ülepakkumisega surve üürihindade alandamiseks, kuid see pole ainus üürihindade muutumise faktor. Seoses majanduslangusega mõjutavad üürihindu turu kaudu veel muudki faktorid, millest enamikuga tutvume uuel aastal esimest korda," märkis ta.

Ülepakkumine ei puuduta tema sõnul siiski kõiki büroohooneid, teistest edukamaid leidub ikka.

Rotermann Eesti juhatuse esimees Mart Saa ütles, et kui südalinna A-klassi büroohoonetele jagub huvilisi, siis näiteks Mustamäel valitseb ülepakkumine ja sellesse piirkonda arendamist peab ta praegu perspektiivituks. Näiteks Tammsaare keskuse täitumust hindas ta 30-40 protsendile.

Kesklinnas soovib Saa sõnul osa firmasid kolida suuremalt pinnalt väiksemale, ent tahetakse ikka kõrgeimat klassi. "On firmasid, mis on igal ajal edukad, näiteks advokaadid, kohtutäiturid."

Uus Maa teatel on trend selles suunas, et ettevõtted ei soovi kontorit omada, vaid eelistavad olla üürnikud. Seetõttu uusi büroopindu praktiliselt ei müüda, ka vanemates äärelinna hoonetes on väga harva büroopindu müüa, kuid aeg-ajalt võib midagi siiski leida, keskmiselt hinnaga 20 000-25 000 kr/m".

SEB Panga kinnisvara finantseerimise osakonna juhataja Peeter Aruvaldi sõnul kinnisvara hinnalangus jätkub, kuid see paneb kõik kokku aluse uuele kasvule.

"Aasta alguses arvasime, et umbes selle aasta jaanipäeva paiku on parim aeg kinnisvara ostmiseks ja siis algab uus tõus. Nüüd näeme, et kinnisvara hinnalangus jätkub veelgi," rääkis Aruvald seitsmendal rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil.

Aruvald ei näe Eesti kinnisvaraturu olukorra paranemist lähima aasta jooksul. Tema sõnul on finantseerimine raske, kuid mitte võimatu.

Ärikinnisvaras jätkub tema sõnul tõenäoliselt ülekuumenemine büroopindade sektoris, seda järeldas ta 2006. ja 2007. aastal väljastatud büroopindade ehituslubade pealt.

Üldine majanduse jahtumine tipneb Aruvaldi hinnangul 2009. aastal.