Neeme Järvi dirigeerib Tobiase oratooriumit

Eesti rahvusmuusika rajaleidjaks tituleeritud Rudolf Tobias oli eesti esimene komponisti haridusega muusik. Tema oratoorium "Joonase lähetamine" ei ole mitte ainult esimene selles žanris kirjutatud teos eesti muusikas, vaid ka üks suurejoonelisemaid helitöid kogu eesti muusikas.

"Joonase lähetamine" on loodud väga pika aja jooksul. Oma peas alustas Rudolf Tobias selle teose kirjutamist juba õpingute ajal Peterburis professor Nikolai Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassis. Praktiline töö oratooriumiga algas Tartus ja jätkus Saksamaal. Oratooriumi esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909. aastal. Paraku kukkus ettekanne läbi piiratud ettekandevõimaluste ja helilooja enda kesiste dirigendivõimete tõttu.

Järgnes teose redigeerimine ja täiendamine, algul tegi seda helilooja ise, hiljem muusikateadlane Vardo Rumessen, kes iseloomustab teost järgmiselt: "Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna omaaegses oratooriumižanris. "Joonase lähetamine" on eelkõige sügavalt isikupärane ja filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatustest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Kuigi Tobiase oratooriumi aluseks on Joonase raamat vanast testamendist, on teose idee hoopis laiem ja üldisem - konflikt kurjust ja ülekohut sümboliseeriva Niinive ning väikese hulga õiglaste ja kannatajate vahel. Viimaste all on Tobias ilmselt mõelnud ka selle väikese ja paljukannatanud rahva peale, kelle keskelt ta ise pärit oli. Ülesehituselt sarnaneb Tobiase oratoorium mitmeti ooperiga, olles õieti midagi missa ja ooperi vahepealset."

Teos on saksakeelne ja koosneb 38 numbrist ehk viiest pildist koos proloogiga, moodustades kolm osa.

Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" järgmine, redigeeritud tervikettekanne sai teoks alles 80 aastat hiljem Peeter Lilje juhatusel Estonia kontserdisaalis. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal kõlas "Joonase lähetamine" Leo Krämeri juhatusel seoses Tobiase põrmu ümbermatmisega kodumaale.

1995 esitati oratooriumit esmakordselt Neeme Järvi juhatusel, mille järel teos heliplaadistati Rootsi firmas BIS. Teost on esitatud veel Rootsis, Soomes, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Austraalias, saades kõikjal kõrge tunnustuse osaliseks.

Grandioosses ettekandekoosseisus on Eesti Rahvusmeeskoorist ja projektinaiskoorist koosnev oratooriumikoor, kammerkoor Voces Musicales, Rahvusooper Estonia Poistekoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, organist Piret Aidulo ning solistid Marina Lapina, Merle Silmato, Juhan Tralla, Rauno Elp ja Johann Tilli.

Autor: Kersti Inno