Tipuks oivaline Ö

Tõesti, Ö oli peaaegu tühi, kuid endiselt tipptasemel.

Sisekujundust on kiidetud avamisaegadest peale, see pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud. Seevastu menüü on teinud gurmeehüppeid: kunagisest fusion-köögiga söögikohast on saanud vaat et uue Eesti köögi lipulaev.

Menüü kinnitab, et peakokal jätkub traditsioonilise toorainega eksperimenteerimiseks nii julgust kui ka leidlikkust.

Esimene üllatus on aperitiiv: valin Põltsamaa õunaveinist ja Viru valgest tehtud Põltsamaa martiini. Meisterlik segu - maitsed on tasakaalus, apelsinikoor lisab värskust. Kui poleks kelnerilt küsinud, poleks osanud arvata, millega tegemist. Kodustest, isegi labaseks peetud jookidest on saanud noobel segu, mis ei jää alla ühelegi päris kokteilile.

Nii et eelroaks valitud peediorsoto Väike-Suitsu talu kitsejuustuga tegelikult enam ei üllatagi, kokteil oli juba uus-Eesti lainele häälestanud.

Orsoto ehk risoto eeskujul valmistatud kruubiroog on jõudnud mitmete maade nooblite restoranide menüüsse - eks kohalikku toorainet taasavastatakse mujalgi.

Ö orsoto oli peedipunane ja sobis kitsejuustuga kenasti kokku. Üllatasid kitsejuustu maitse ja struktuur ning see, et Väike-Suitsu kitsetalu toodang on lõpuks restorani jõudnud.

Tavalisest tikrikissellist oli Ö-s trendikas dessert kujundatud: seda serveeriti tavalises väiksemas supitaldrikus ja see oli üleni suure, kuid õhukese ja krõbeda kaeraküpsise all peidus. Kui küpsis katki koksitud, ilmus nähtavale kissell koos jogurtipilvekesega. Kujutasin ette, kui tore oleks selle moderniseeritud klassika abil muust rahvusest lauakaaslasele Eesti köögi eripära seletada: meie koduaia marjad, meie oma lehmade piimast jogurt, meie oma kaer.

Mul on tõsiselt hea meel, kui meie restoranide menüüdes kõrvuti maailma köögi klassikaga ka muud kodumaist ilmub kui karbonaad. Ja pole Ö-s ka Euroopa köök kuhugi kadunud: küüliku tortellonid, vasika ravioolid, metskitse tartare, kartuli-gnocchi'd, šokolaadikook - kõik on olemas.

Ka teenindus väärib kiitust. Õieti ei tahaks isegi kasutada sõna "teenindus", see oleks natuke sedamoodi, et lähed külla ja pärast kiidad, et hästi teenindati. Pigem tahaks öelda, et meid võõrustati Ö-s väga hästi. Ja veel üks kiiduväärt asi - Ö õue on hea autot parkida. See pole aga söögikoha valikul mitte vähetähtis kriteerium.

Nii et seekordne restoranivalik oli mõneti ka minu väike panus Eest tippkulinaaria toetuseks.

Saan aru, et kolmesajast kroonist ülespoole rühkivad praehinnad ei mõju apetiitsena, aga nii mõnedki kultuuriürituste piletid on ju veel kallimad. Ometi on toidukultuur rahvuskultuuri üks osa ja väärib nii osalemist kui ka nautimist.

Õnneks on ka sellel kultuuriliigil juba mõningane toetus olemas.