• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa keskpank lasi rubla kaitset tasahilju veel lõdvemaks

    Rubla odavnes dollari suhtes ca 0,8% ning euro suhtes 1,3%. Venemaa peamise ekspordiartikli Uurali nafta barrel maksis eile 45 dollarit, mis on juulikuu haripunktiga võrreldes 68% madalam hind.
    Venemaa keskpank lasi eile rubla kõikumiskoridori dollarist ja eurost koosneva valuutakorvi suhtes mõlemast äärest protsendi võrra avaramaks.
    "Keskpank paotab veidi kaant, et kiirkeetjast auru välja lasta," ütles UralSib Financial Corp peastrateeg Chris Weafer.
    Venemaa valuutareservid, mis on Hiina ja Jaapani järel maailmas suuruselt kolmandal kohal, on augusti algusest vähenenud 144,6 miljardi dollari võrra. Juuli lõpust on rubla dollari suhtes odavnenud 15% ja valuutakorvi suhtes 5,5%.
    Bloombergi ökonomistide arvates odavneb rubla 2009. a lõpuks 13%. Nafta hinna langusega kaob Venemaa jooksevkonto ülejääk. Venemaa rahandusministri Aleksei Kudrini sõnul peaks tuleva aasta eelarve tasakaalu saamiseks barrel maksma keskmiselt 70 dollarit.
    "Valitsus loodab ikka veel, et nafta hind tõuseb," ütles Weafer. "Kui seda ei juhtu, näeme kahe-kolme nädala jooksul kauplemiskoridori uut olulist laienemist," ütles ta. Tõuke selleks võib anda reservide kahanemine allapoole 400 miljardi dollari piiri.
    Goldman Sachsi ökonomist Rory MacFarquhar kirjutas eile panga klientidele, et Venemaa võimud võivad rublal lasta odavneda protsendi võrra iga kahe nädala tagant.
    Umbes 80% "survest" rublale on praegu tingitud Venemaa elanike tegevusest, kes vahetavad oma rublasid valuutasse, ütles BNP arenevate turgude ökonomist Basil Issa.
    Venemaa presidendi majandusnõuniku Arkadi Dvorkovitši sõnul võib Venemaa majanduskasv tuleval aastal aeglustuda 2%-le. Majandusministeerium prognoosib tuleval aastal SKP kasvu 7%.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Video: Kaarel Kotkas räägib ükssarviku sünnist
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Värske ükssarviku asutaja Kaarel Kotkas rääkis alles laupäeval toimunud investor Toomase konverentsil oma eduloo taustast.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.