Väinu Rozental • 4. detsember 2008 • 5 min
Jaga lugu:

Heikki Anipai - Langetab lippu

Tegelikult lehvib Teho lipp juba kuues linnas ja kaks aastat tagasi Soomes bravuurikalt masti heisatud lipu asemele tõmmati tänavu oktoobris hoopis valge, alistumist tähendav plagu.

Eesti üks suurim teehooldusfirma Teho pakub puhastus- ja/või haljastusteenust Tartus, Pärnus, Põltsamaal, Jõgeval, Otepääl ning Tallinnas koristab Lasnamäe, Pirita ja Nõmme tänavaid-teid. Eelmise nädala lumeuputus uhtus aga Teho rahakotist minema 1,6 miljonit krooni, sest just sellise summa lubas Tallinna kommunaalamet kehva töö tõttu maksmata jätta. Ja Nõmme linnaosa on ähvardanud, et kaalub sootuks lepingu Tehoga lõpetada. Teho konkurendid Tallinnas - OÜ Jaaksoni Linnahooldus ja Tänavapuhastuse AS - kaotasid saamatuse tõttu lumepuhastamisel kokku ligi 0,8 miljonit krooni.

Jaaksoni Linnahoolduse omaniku Jüri Jaaksoni sõnul on Heikki Anipai ettevõtja, nagu ettevõtja olema peab - energiline. "Samas on tema liigne ettevõtlikkus mingil moel tema tegemistes ka takistuseks olnud," räägib Jaakson. "Tema püstitatud eesmärgid on talle teinekord üle jõu käinud." Seda öeldes peab Jaakson silmas Teho ambitsioonikat plaani ampsata suur tükk teehooldusest Soomes.

Teine konkurent, Tänavapuhastuse ASi juhataja Vello Kink rõhutab Heikki Anipai ambitsioonikust kui positiivset omadust. "Ta on alati pürginud edasi ega pole kunagi tahtnud leppida juba saavutatuga," ütleb Kink.

ASi Teho Eesti Teehooldus juhataja Enn Proosväli sõnul iseloomustab Heikki Anipaid innovatiivsus ja avatus kõigele uuele. "Ta on tõeline ideede genereerija," sõnab Proosväli ja lisab, et kuigi Anipai on resoluutne, on ta südames hea inimene. "Nii mõnigi Teho töötaja on Heikkile tänulik selle eest, et Heikki pole jäänud kõrvale nendega juhtunud isiklikest tragöödiatest."

Anipai sukeldus eraärisse 1986. aastal, kui moodustas kooperatiivi Puidumeister, mis 1990. aastal kujundati ümber aktsiaseltsiks Vare. "Alustasin tegevust tühjalt kohalt," rõhutab Anipai oma elektronkirjas. "Meie esmaseks tegevusalaks oli amortiseerunud hoonete lammutamine ja saadud materjali ümbertöötlemine." Alates 1995. aastast kujunes Vare põhitegevuseks välisterritooriumite hooldamine.

Neli aastat tagasi hakkas Teho tegelema peremeheta loomadega, võites ainsa pakkujana Tallinna linna korraldatud riigihanke. "Leidsime, et võiksime panustada tegevusse, mis ei ole seotud otsese kasumiteenimisega," põhjendab Anipai. "Oleme vastavalt hanke tingimustele välja ehitanud tänapäevase loomade hoiupaiga, millest on kujunenud oma ala juhtiv koolitus- ja arenduskeskus. Kokkuvõttes ei ole me loomade hoiupaigaga kasumisse jõudnud, kuid ka miinus ei ole eriti suur."

Anipai jätab lisamata, et tegelikult on Tallinnale ja paarikümnele vallale kodutute loomade hoidmise teenust osutav Loomahoiu OÜ osutunud pea ainsaks ettevõtmiseks, kust Teho omanikud on saanud dividende võtta, näiteks 2006/2007. majandusaastal 1,76 miljonit krooni.

Kaks aastat tagasi Soome teehoolduse turule murdnud AS Teho oli tänavu oktoobris finantsraskuste tõttu sunnitud perspektiivikad lepingud üles ütlema ning kodumaale tagasi tõmbuma.

Teho oli esimene firma väljapoolt Soomet, mis võitis Soome riigi korraldatud hankekonkursi ja sai omale seitsmeks aastaks teehoolduse lepingud. Teho hoole all oli viis piirkonda, lepingu maht oli ligi 800 miljonit krooni. Teho tellis tööde teostamiseks uhiuue tehnika Soome tehasest Sisu ja palkas ligi 30 töötajat. Tehost sai Soomes teehooldustööde teostajate hulgas suuruselt kolmas tegija, kelle turuosa oli umbes 6 protsenti.

Esimesed signaalid, et Teho on makseraskustes ega suuda Soome alltöövõtjatele teede korrashoiu eest tasuda, ilmnesid jaanuaris. Kuna olukord ei paranenud, tõstis Teho oktoobris käed püsti ja loobus lepingutest.

Teho juhataja Heikki Anipai sõnul hakkasid nad Soome turule pääsemise võimalusi uurima 2002. aastal. Esimene katse osaleda teehoolde riigihankel tehti aasta hiljem ja 2006. aastal võideti esimesed kaks hoolduspiirkonda. "Meie võit tekitas Soomes suurt vastukaja ja veel suurem oli üllatus, kui meil õnnestus võita veel kolm piirkonda," kirjutas Anipai. "Kui me alguses olime eksootiline firma kuskilt arengumaalt, siis nüüd ohustasime juba turujaotust. Toimima hakkasid huvitavad turureguleerimise mehhanismid, nagu alusetud kaebused jms."

Anipai sõnul on lepingute ülesütlemise tagajärgedest veel vara rääkida. "Igal juhul Soomes juhtunu tööd Eestis ei mõjuta," kinnitas Anipai.

OÜ Jaaksoni Linnahooldus juhataja Urmas Teeoru kinnitusel kohtus ta Anipaiga selle nädala teisipäeval ühel vastuvõtul ja siis ei paistnud, et Anipai oleks äpardunud Soome-projekti tõttu masendunud. "Kuigi ta kaotas Soomes nii investeeringuid kui ka turuosa, ei näinud ma temas musta masendust," rääkis Teeorg. "Ma ei märganud, et Soome kogemuse tõttu oleks tal tööisu kadunud. Vastupidi, ta püüab leida motivatsiooni, et edasi tegutseda."

Tunnen Heikkit pikka aega ja mitte ainult kui konkurenti, vaid ka isiklikult. Olen temaga tööväliselt kokku puutunud ja kogenud, et ta pole sugugi tõsine kivinägu, vaid oskab nalja visata ja on väga mõnus suhtleja. Samas ega ta väga avatud inimene ikkagi pole ja ega ärimees saagi väga avatud olla. Tean, et ta suur hobi on reisimine ja et ta hoiab väga oma perekonda.

Tunnen Heikki Anipaid vaid läbi selle, et oleme mõlemad olnud aastaid MTÜ Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu juhatuse liikmed. Kahjuks ta väga tihti juhatuse koosolekutele ei jõua, aga kui osaleb, siis lähtub ta oma aruteludes alati äriinimese loogikast. Näiteks kui vaieldi selle üle, kas peaks ühingu liikmete osalusmaksu tõstma, oli tema maksu tõstmise vastu. Ta arvas, et vähemalt üks asigi võiks olla stabiilne ja kindel. Tema arvamus jäigi peale - liikmemaksu ei tõstetud.

Mulle tundub, et Heikki oskab kohaneda igal ajal, ettevõtlik oli ta igal juhul juba pimedal Vene ajal. Mäletan teda kui meie kursuse peamist organisaatorit. Tal oli tutvusi - võimalik, et tänu oma perekonnale - hankimaks kursusepidudeks lauale näiteks selliseid defitsiitseid asju nagu banaanid ja liköör. Loomulikult võitis ta sellega kursusekaaslastest tüdrukute seas suure populaarsuse. Midagi rohkemat see siiski ei tähendanud, sest meie kursuse kolm poissi oma grupi tüdrukuid ei vaadanud. Poisid olid rohkem sellised kambajõmmid ja lihtsalt sõbrad.

Olen veendunud, et ilma Heikkita poleks sellist loomade hoiupaika, mis annab kõikidele teistele analoogsetele asutustele Eestimaal silmad ette. Heikki jaoks on loomade hoiupaik väga tähtis. Ta käib kord nädalas kohapeal, sest ta on maksimalist ja tahab veenduda, et siin oleks kõik parim. Ta on väga hästi kursis Euroopa parimate hoiupaikadega, näiteks võib ta pikalt rääkida Berliini loomade hoiupaigast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt