Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kommertspangad pisaraid ei usu

    Üks tromb takistab majanduse vereringet. Selle on tekitanud kommertspankade usaldamatus üksteise ja klientide suhtes. Ulja laenude jagamisega näpud kõrvetanud on nüüd krediidikraanid sedavõrd kinni keeranud, et laenu ei saa isegi ettevõtted, kelle rahavood on normaalsed.
    Raha on pankades kinni, see on kogu Euroopa probleem. Kui majandus uut "verd" juurde ei saa, kasvab finantskriis üleüldiseks majanduskriisiks. Mitmes riigis on majanduskasv nullilähedane või pööranud languseks. Näiteid pole vaja kaugelt otsida - meil endal, Lätil jt. ELi majandus pöördus samuti III kvartalis langusele (II kvartaliga võrreldes 0,2%).
    Raha ringlema panemiseks on ELi riikide valitsused koostanud abiprogramme pankade päästmiseks ja majanduse elavdamiseks, kuid ka riiklikud garantiid ja mitmed tugimeetmed pole suutnud panna panku krediidipoliitikat muutma.
    ELi riikide rahandusministrid eesotsas Rootsi rahandusministriga nõudsid hiljuti Euroopa Komisjonilt riigiabireeglite õgvendamist, sest ka intressikärped, mida Euroopa keskpangad on poolteise kuu jooksul teinud, pole suutnud trombi lahustada.
    Rootsi keskpank langetas eile sama lootusega taas intresse ning väga märkimisväärselt - 1, 75 protsendipunkti võrra, 2 protsendile. Ka Euroopa Keskpank tõmbas eile järsult intresse alla - 0,75 protsendipunkti võrra, 2,5 portsendile. Kuue kuu Euribor on viimaste kuudega märkimisväärselt kukkunud ning laenuraha on odavnenud sellega paralleelselt.
    See on väheseid lootusekiiri peade kohale kogenevate tumedate pilvede vahelt. Siiani on pilvemass heledad laigud peagi enda alla matnud. Kommertspangad on omalt poolt veel ääri-veeri marginaalide kergitamise juttu ajama hakanud.
    Neile, kel on õnnestunud pankadest laenu saada ja kes suudavad laene teenindada vaatamata ujuvale intressile, on intressikärped hea uudis. Kui ka palgad tuleval aastal ei tõuse, jääb neile tänu laenu odavnemisele raha rohkem kätte.
    Järsud intressikärped peaksid sulatama üles ka pankade seifilukud ja meelitama raha välja - ettevõtjateni, kes seda pikisilmi ootavad. Pankadele meeldiks kindlasti palju rohkem olukord, kus intressid oleks võimalikult kõrgel ja nende teenistus seega parem. Ent aeg pole pankadegi jaoks parim ja ettevõtjatel silmuse kõri ümber päris kinni tõmbamine ei pruugi letaalselt lõppeda ainult ettevõtjatele - pank peab samuti teenima ja parimat teenistust pakub raha väljalaenamine. Ka eluaset osta soovijaile. Selle taga kiratseb kinnisvaraturg. Mingil hetkel peavad seifiuksed avanema juba pankade endi huvides.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüüs: sügis tööstuses võib kujuneda suheliselt ebameeldivaks
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Sügis oma väljakutsetega ettevõtetele on ees – suured saavad hakkama, väikestel nii lihtsalt ei lähe, kirjutab KPMG auditi osakonna projektijuht Ilja Fenenko Äripäeva Infopanga masina- ja metallitööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Modera sai infoturbe sertifikaadi
Autotööstusele digilahendusi pakkuv Modera läbis infoturbe sertifitseerimise ning pälvis sertifikaadi ISO27001.
Autotööstusele digilahendusi pakkuv Modera läbis infoturbe sertifitseerimise ning pälvis sertifikaadi ISO27001.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Merko tütar maksab Leedus ehitusala kõrgeimat palka
Leedu leht Verslo Žinios vaatas riigi suuremate ehitusfirmade kiirelt kerkivaid palkasid ja leidis, et suurimat palka maksab valdkonnas Merko Ehituse kohalik tütar.
Leedu leht Verslo Žinios vaatas riigi suuremate ehitusfirmade kiirelt kerkivaid palkasid ja leidis, et suurimat palka maksab valdkonnas Merko Ehituse kohalik tütar.
Elektri esmaspäevane hind teeb rekordi
Elektri esmaspäeva keskmine börsihind Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kerkis võrreldes pühapäevaga kaks ja pool korda, 500,61 euroni megavatt-tunni eest.
Elektri esmaspäeva keskmine börsihind Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas kerkis võrreldes pühapäevaga kaks ja pool korda, 500,61 euroni megavatt-tunni eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.