Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas teenida kulla hinna tõusult

    Kui varem on suhteliselt nurgatagused investeerimismajad kullale suuri hinnaprognoose teinud, siis nüüd on nende klubiga liitunud USA suurpank Citigroup.
    Kulla hinna järsk hüpe võib toimuda kahe aasta jooksul, võimalik, et juba enne 2009. aasta lõppu, kirjutas Briti leht Telegraph.
    Viimase veerandsajandi liigsest finantseerimise kasvust tekkinud mulli lõhkemine on sundinud keskpanku ja valitsusi võtma ette ennenägematuid meetmeid. Tegu on aga väga riskantse panustamisega, mis lõpeb tõenäoliselt emma-kumma ekstreemsusega, mis mõlemad on kulla hinnale soodsad.
    "Maailm ei pöördu tagasi normaalsesse olukorda, kui tolm hajub," kirjutas Citigroupi strateeg Tom Fitzpatrick. "Kui pangad lasevad keskpankade abisüstid majandusse, põhjustab see inflatsioonišoki."
    "Kuid kui see abistamine ei toimi, kuna üüratu kahju on juba tekitatud, siis näeme me jätkuvat finantside allakäiku, mis põhjustab majanduste käekäigu halvenemise," lisas ta. "Me ei usu, et see on tõenäoline stsenaarium, kuid selle oht kasvab iga nädala ja kuuga, mil usalduse kaotuse isevõimenduv tsükkel kestab."
    Ta lausus, et see viib poliitilise ebastabiilsuseni. Me oleme juba nägemas, kuidas Euroopa perifeerias on riikide majandused väga tugeva surve all.
    Mõne riigijuhi populaarsus on rekordmadal. Kasvab siseriiklike rahutuste oht, mis algab streikidega.
    Kullakauplejad jälgivad väga hoolega Hiinast tulevaid kõlakaid, et Hiinas mõeldakse suurendada kullareservi 600 tonnilt ligi 4000 tonnile. "Kui see tegelikkuseks osutub, on tegu väga suure muutusega," ütles Fitzpatrick.
    Kuidas kulla võimaliku hinnatõusu pealt teenida? Võimalusi on mitu.
    Kes on kollektsionäärihingega või kardab raha stabiilsuse pärast, neile sobivad paremini kullaplaadid ja mündid. Eestis müüb ja ostab neid tagasi Tavid, kuldmünte müüb ka Eesti Pank.
    Kuldmünte saab rahaks teha, leides teised kollektsionäärid, kes soovivad osta, või müües neid näiteks osta.ee oksjonil.
    Küll aga on müntide hind kullast kõrgem. Tavidist kuldmüntide ostu korral tuleb arvestada, et kui müüa näiteks untsist kuldmünti tagasi, on ostu- ja müügihinna vahe ostu hetkel umbes kümme protsenti.
    Raskemate kuldplaatide korral on see vahe kitsam, kergematel kuldmüntidel aga laiem. Investeerimiseks mõeldud kuldmündid on umbes 20 protsenti kallimad kui tavaline kuld.
    Vanad ja pigem kollektsionääridele mõeldud mündid võivad olla palju kallimad kulla hinnaga võrrelduna. Eesti Pangas on nende kodulehe andmetel müügis kahte eri kuldmünti - krooni 15. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 90. aastapäeva oma. Need mündid on aga väga kallid - esimese hind oli 117 protsenti kulla hinnast kõrgem, teisel 37 protsenti kõrgem.
    Spekulantidele ja investoritele, kes soovivad pigem kulla hinna tõusult teenida, mitte münte panga hoiulaekas hoida, sobiks USA börsil kaubeldavad kullafondi osakud (sümbol GLD).
    Selle hind järgib kulla hinna liikumist ning see vastab umbes kümnendikule kullauntsi hinnale. Selle osaku ostu- ja müügihinna vahe on umbes 0,1 protsenti.
    Siin aga lisanduvad osaku ostmisel ja müümisel maakleri teenustasud ja osakute hoidmistasu kontol.
    Lõpetuseks, kulla hind dollarites ja eurodes (kroonides) võivad hoopis eri suunas liikuda - näiteks, kui dollar tõuseb euro suhtes. Nii oli kulla hind dollarites aasta algusest kukkunud 10 protsenti, eurodes ja ka Eesti kroonides aga 5 protsenti tõusnud.
    Ning majanduslik maailmalõpp, nagu seda Citigroupi strateeg Fitzpatrick kirjeldas, ei pruugi tänu kullale realiseeruda.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.