Mänguasjatööstuse uued tuuled

Mänguasjatööstusest räägiti jõulude eel kui kriisikindlast või langustele väga vastupanuvõimelisest ärist. Jõulukvartali tulemusi vaadates tuleb mõned arusaamad siiski ümber hinnata.

Maailma suurim mänguasjatootja Mattel teatas neljanda kvartali tulemustest, mis ilmselt nii mõnelegi investorile pisara silma tõi. Kasum aktsia kohta oli analüütikute prognoosidest üle 30 protsendi madalam ja ka müügitulemused oodatud hoogsat jõulumüüki kuidagi ei kajastanud.

"Meie äri ei olnud manduvatele majandustingimustele eelmisel aastal immuunne," tunnistas ka Matteli tegevjuht Robert A. Eckert ning lisas, et järgmise aasta keskne fookus on kulude vähendamine ja tugeva bilansi säilitamine.

Kulusid vähendama hakkas ideaalnaist kujutava nuku Barbie looja juba novembris, mil andis teada oma tööjõu 3protsendilisest vähendamisest ehk 1000 inimese tööta jätmisest. Vaatamata kosmeetilisele kärpele on Barbie 50ndal sünniaastal kavas ka päris palju raha huugama panna, et end jõulisemalt tarbijateni tagasi viia.

Tarbijate ees end uuesti tõestada on äärmiselt vajalik, sest alles 2007. aastal pidi Mattel tagasi kutsuma peaaegu 20 miljonit Hiinas vigaselt toodetud nukku, mille koostis oleks võinud lastele ajukahjustusi tekitada. Detsembris andis ettevõte lubaduse kahjuhüvitisteks välja käia 12 miljonit dollarit.

Esimeseks suureks promo-projektiks sel aastal saab olema 6. märtsil Shanghais avatav House of Barbie (Barbie Maja), esimene omalaadne planeedil. See kujutab endast kaheksakordset roosamanna-maailma, kus saab kasutada spa-teenuseid, restorane, osta Barbie-teemalisi riideid ja aksessuaare, kõndida Barbie riietes catwalk'il jne.

Siiski, kas praegused lapsed, kellele nukud ja nukumaailmad eelkõige suunatud on, naudivad samasugust meelelahutust kui nende vanemad? Arvutiajastu lapsed kasvavad suure tõenäosusega mõnevõrra teistsuguse meelelahutuse kütkes kui varasemad põlvkonnad.

Kuna ka Mattel on potentsiaalsest turu muutumisest teadlik, on aina suuremad jõud suunatud online-lahenduste arendamiseks. Töös on erinevad arvutimängud nii Barbie teemadel kui ka teise populaarse brändi Hot Wheelsi autode jaoks. Lisaks arendatakse jututubasid nii lastele kui ka kollektsionääridele ning virtuaalses maailmas on virtuaalne Barbie-maja, kus nuku elamist saab pikslite ilmas soovikohaselt muuta.

Edukatele brändidele, mis on enda valdkonnas olnud mingil määral ainulaadsed, tekib tavaliselt üsna pea terve rida koopiaid. Imelik, et Barbie puhul see nii kaua aega võttis, aga vaid kaheksa aastat on laste otsustusvõimet poeleti ees proovile pannud ettevõte MGA Entertainment, kes lõi paksuhuulelise ja ebanormaalselt suurte kassisilmadega nuku Bratz. Kuna Bartzi kollektsiooni kuuluvad ka latekskostüümid ja mitte kõige lapselikumad aksessuaarid, on lastekaitseorganisatsioonid ettevõtte sihikule võtnud ning süüdistavad neid seetõttu alaealistele sobimatuse mänguasjade tootmises .

Muidugi on Bratz ka Mattelile valus pind silmas, sest uus nukk on hauganud suure tüki turuosast, mida varem sai Barbie üsna üksinda nautida. Eelmise aasta lõpul jõudsid kohtuasjad esimese lahenduseni ning Mattel sai enda kätte kontrolli Bratzi üle. Loomulikult on MGA otsuse edasi kaevanud ja täis püha viha, et tema edukam müügiartikkel niiviisi käest ära võetakse. Seetõttu toimub sel kuul veel üks istung, kus asi lõplikult ära otsustatakse. Nii lõplikult, kui see teisel pool ookeani üldse võimalik on.

Võib-olla peaksid suurfirmad omavahelise võitluse asemel enam uurima, mida sihtgrupi esindajad asjast arvavad, sest tegelikkuses ei paista nukknaiste omavaheline kätš lapsi väga kõigutavat. Ajakiri Time küsis 7aastase ameeriklanna käest mänguasjalettide vahel, kumba too eelistab ning väike Sabrina vastas: "Barbie on printsess ja Bratz on metsik naine. Vaja on mõlemat."