Tee-ehituses valitseb võimukas kolmik

Hankeid on aastast aastasse võitnud kolmik Teede REV-2, Aspi ja Talter. Viimase viie aastaga on neist igaüks teinud riigiteedel töid rohkem kui miljardi, Teede REV-2 pea kahe miljardi krooni eest.

Neid saadab edu kindlates Eesti piirkondades. Kui Kagu teedevalitsuse hangete mahust on kolmveerandi jagu võitnud Teede REV-2, siis Saarte teedevalitsuses on üle poole võitnud Eesti Ehituse tütarettevõte Aspi, Virumaal sama jao Talter.

Need kolm on läbi aastate võitnud ühispakkumisega ka enamiku maanteeameti suurprojektidest. Aastatel 2002-2004 võideti grupeerudes kõik neli Via Baltica remondietappi. Üle 400 miljoni krooni eest ehitati koos valmis ka eelmisel aastal valminud Vaida-Aruvalla teelõik.

Ühispakkumistesse on olnud kaasatud ka AS Tref, mida maanteeameti juht Koit Tsefels toob välja neljanda hangetel eduka ettevõttena. Ka firma juht Andres Gailit märkis, et erinevalt riigihanke registris sisalduvast infost peaks viie aastaga maanteeametile tehtud hangete rahaline maht küündima 1,1 miljardini.

Neil konkurentidel on veel üks trump. Kümnendi alguses toimunud maanteehoolde ettevõtete erastamise käigus osteti endale riigiettevõtted, mis reeglina jätkasid regiooni korrashoiutöid.

"Kui vaadata mingit objekti samast regioonist, on sellest ülevaade ka parem kui näiteks kaugelt Tallinnast," põhjendas Talteri juht Sven Pertens, miks ehitushanked hooldelepinguga samas piirkonnas sageli teiste pakkujate eest napsatakse.

Hooldetöödega saadi enda kasutusse aga ka riigi karjäärid, millele lisaks ostsid ettevõtted kaevandamismaad külameeste käest juurde. Nii saadakse ehitusmaterjal odavamalt kätte.

"Neid korrashoiulepinguid püüdsime endale saada ainult sellel põhjusel," ütles Teede REV-2 nõukogu esimees Peeter Vilipuu. "Aspi võitis Mäo ümbersõidu hanke just seepärast, et ta teeb Järvamaal tee korrashoidu, kõik karjäärid on tema käes. Nad tegid seal pakkumise teistest 100 miljonit alla ja meie samamoodi Kukruse-Jõhvi hankel," lisas ta.

Tugevate domineerimine pani seni muude ehitustööde kõrval ka teedega tegeleva Skansa EMV riigihangetes osalemisest loobuma. "Me ei näinud paari järgneva aasta perspektiivis võimalust selles vallas kasumlikult töötada," tõdes ettevõtte kommunikatsioonijuht Merit Langi.

Ehitajate hinnangul on suurem oht välisfirmade turuletrügimine. "Mulje võib ikka selline jääda, et nad (Eesti teedeehitajad - toim) üritavad turgu jagada. Aga mida sa siin jagad, Eesti turg on avatud kõigile," märkis Gailit.

Vilipuu meenutas Äripäevas kajastatud juhtumit, kus AS KPK Teedeehitus ja Soome riigiettevõtte taustaga Turgel Grupp olid hankepakkumist tehes väidetavalt tingimustes kokku leppinud. "Seal öeldi, et väike sipelgas võitleb suure elevandiga, elevandi all mõeldi meid. Kuid tegelikult oli see sipelgas elevandi londi peal ja see lont oli elevandikarja pealik ehk Destia," rääkis Vilipuu. Gailiti sõnul mahub Eesti teedeehitusturule maksimaalselt viis ettevõtet. "Kui mõni mõtleb, et siin saab suurt äri ajada, siis see on täpselt nagu konn mätta otsas, kes arvab, et on maailma naba."

Maanteeameti juhi Koit Tsefelsi sõnul on kolmiku edu saladus lihtne - nad vastavad hangete kvalifikatsiooninõuetele.

Kui 2000ndate alguses sai riik Via Baltica ehitamiseks maailmapanga toetuse, kehtestati hankele Euroopast sellised nõuded, et Eesti ehitaja ei saanud üksi pakkumist teha.

"Tehti ühispakkumisi ja selle tulemusel kujunes välja koostöö," ütleb Tsefels. "Neil firmadel oli ka tehnika olemas, teised olid liiga väikesed."

Tsefelsi sõnul on edaspidi kvalifitseerimisnõudeid alla lastud ja ühispakkujaid lisandunud. "Niipea, kui on Eesti riigi eelarveobjektid, siis on nad omavahel kõik väga kõvad konkurendid."

Vastab tõele, et teedeehituses on Teie kirjeldatud seltskonnale viidates välja kujunenud omamoodi klubi ja teiste pakkujate tulek turule on olnud raskendatud.

Heaks näiteks on Kukruse ja mitmed teised suured hanked, kus leiti erinevaid võimalusi pakkumistest eemale tõrjuda suur Hiina ettevõte ja Merko Ehitus/Tallinna Teede AS.

Ajal, kui riik loeb igat krooni, võiks teedeehituses ka otsida võimalusi, kuidas konkurentsi suurendada ja mitte luua kunstlikke tingimusi selle vähendamiseks.

Ma ei julgeks öelda, et otseselt meid ahistataks, see on laiem probleem. Viimane suur pakkumine E20 Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõigu ehituseks jättis väga palju küsimusi õhku.

Praeguses turusituatsioonis on teedeehituses selge eelis nendel ettevõtetel, kellel on oma täitmaterjalide võrk ehk karjäärid, mis annavad võimaluse määrata ise lõpphinda. Lisaks on nimetatud ettevõtetel eelis uute tulijate ees, et on olemas hoolduslepingud, mis võimaldavad neil raskeid aegu kergemini üle elada.

Öelda, et maanteeamet eelistabki suuremaid ettevõtteid, ei saa. Kui te ise hakkaks ehitama maja, mille eelarveks on viis miljonit krooni, siis tõenäoliselt te ei annaks seda ehitust ettevõttele, mis on äsja loodud ja on teinud 300 000 krooni eest käivet. Suurte projektidega on samamoodi, et väikestel firmadel ei ole seda kogemust ja ressurssi.