Ida-Euroopa ei saa kriisis erikohtlemist

"Olukord on riigiti väga erinev. Slovakkiat ega Sloveeniat ei saa võrrelda Ungariga," jahutas Saksamaa kantsler Angela Merkel juba kohtumise eel ühtse abiplaani lootusi.

Ka Eesti peaminister Andrus Ansip jäi leeri, mis leidis, et Ida-Euroopa ei vaja erakorralist abi. "Euroopa Liidus on riigid kriisist kannatada saanud erinevalt ja ei ole võimalik tõmmata joont uute ja vanade liikmesriikide vahele. Osa vanadest on praegu märksa suuremate probleemide küüsis kui osa uutest liikmesriikidest, vastandamine ei ole kohane," ütles Ansip.

"Põhijäreldus tänaselt kohtumiselt oli, et protektsionism ei ole lahendus, peame jätkama ELi siseturu reegleid austades," nentis peaminister eile.

Samas on ülemaailmne finants- ja majanduskriis tabanud just Ida-Euroopat eriti rängalt, kuna sõltuvus välisrahast on suurem ja eelarves vähem võimalusi majanduse ergutamiseks. Valuutad Poola zlotist Rumeenia leuni on järsult nõrgenenud, suurendades riske, et firmad ja eraisikud ei tule oma valuutalaenudega toime.

Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany hoiatas eile uue raudse eesriide eest Euroopas, mis jagaks riigid rikasteks ja vaesteks, ning pakkus Ida-Euroopa toetuseks välja kuni 190 miljardi euro suuruse abipaketi. See aitaks taastada investorite usaldust - tänavu tuleb Ida-Euroopas välislaene refinantseerida ca 300 miljardi euro ulatuses.

Reedel teatasid EIB, Maailmapank ja EBRD, et annavad Ida-Euroopale 24,5 miljardit eurot abilaenu, et toetada panku ja tagada väikefirmade juurdepääs laenurahale. See on aga alles algus - Maailmapanga juht Robert Zoellick hindab, et Ida-Euroopa pankade rekapitaliseerimiseks on vaja vähemalt 120 miljardit dollarit.

Ühist abipaketti tahab ka Austria, mille pangad vanguvad Ida-Euroopasse antud valuutalaenude all. Ideel on aga vähe toetajaid. Nii nagu Eesti ei taha, et Balti riike ühte patta pannakse, ei taha ka Tšehhi ja Poola, mille majandus on Ungari ja Rumeeniaga võrreldes stabiilsem, endale halba märki külge.

Ansipi sõnul oli riivamisi jutuks ka Ida-Euroopa riikide kiirem pääs eurotsooni. Välja on pakutud idee lühendada nõutud kauplemisaega vahetuskursimehhanismis ERM2. "Eesti ei kuulu riikide hulka, kes tahaks euroga liitumise kriteeriume muuta," ütles Ansip. "Majanduskriisis oleks euro nõrgendamine kriteeriume lõdvendades viga."

Laiemalt oli eilse kohtumise eesmärk kinnitada sõjajärgse aja rängimas majanduskriisis Euroopa ühtsust, mida on õõnestanud riiklike abikavade raames pead tõstev protektsionism. Terava kiilu lõi uute ja vanade liikmesriikide vahele Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy katse siduda riigi abi autotööstusele töökohtade säilitamisega Prantsusmaal. "Subsiidiumid ja seadusevastased laenud ei anna loodetud vilja, vaid kasvatavad vihakobaraid," hoiatas ELi eesistujariigi Tšehhi peaminister Mirek Topolanek reedel ajalehes Financial Times .

Eilsel kohtumisel peaminister Ansipi sõnul mingit konfrontatsiooni ei olnud.