Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjaid kollitab kutsehaiguste maks
Lepingud töötajate kaitseks tuleks sel juhul sõlmida Eestis tegutsevate erakindlustusandjatega.
"Tundub esmapilgul kindlustusfirmade lobitööna," kommenteeris SRV Ehituse tegevjuht Margus Mändmets ning lisas, et mõnel elualal on see kindlasti õigustatud, aga firmas, kus kõik palgalised on kontoritöötajad, tundub see nõue absurdne.
Kas inimesed saavad praegu liiga vähe abi? "Võrreldes Põhjamaadega saavad inimesed selgelt riigilt vähem." Samas nentis tegevjuht, et sellise tee on riik valinud ja just tänu sellele on meie maksubaas madalam kui Põhjamaades.
Kas tööõnnetuse läbinuid või kutsehaiguse haigestunuid peaks toetama riik või ettevõtja? "See on ju hiiliv maksutõus," ütles Mändmets ja lisas, et kui püütakse praegu kehtivatest maksumääradest ja tasemetest mööda minna, siis see on kodanike valikutest mööda minemine.
"Arvan, et see on valitsuse majandussurutise põhjustatud kaitse," ütles sõiduautode hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte Kuul Sport omanik Jaak Kuul. "Ometi räägitakse, et kriisi ajal ei peaks makse tõstma. Räägitakse ühte, tehakse teist," kritiseeris Kuul ning nentis, et ega valitsusel ka lihtne pole.
Kas tööõnnetuse läbi elanud või kutsehaiguse saanud töötajaid peaks aitama? "Ma ei tea, aga ma pakun, et ükski töö ei jäta kutsehaigusi tekitamata. Kaitsta on tarvis kõiki töötajaid," oli Kuul kindel.
"Kui võtame ettevõttelt veel raha vähemaks, siis see tähendab, et võtame innovaatilisust vähemaks," käis ta välja veel ühe mõtte seoses ettevõtjatele kohustusliku kindlustusega.
Kogu süsteemi eesmärk on tuua kannatanu võimalikult kiiresti aktiivsesse (töö)ellu tagasi - taastada tema elukvaliteet ja töövõime. Eelkõige hüvitatakse kindlustusskeemi poolt ravikulud ja korvatakse saamata jäänud sissetulek. Tegeletakse ka rehabilitatsiooniga, nagu taastusravi, ümberõpe, liikumist ja töötamist kergendavad abivahendid jms.
Kindlustussumma ehk hüvitamise piirmäär saab olema kõigile ühesugune. Diferentseeritud saavad olema kindlustusmaksed, mis muu hulgas sõltuvad tõepoolest ka ettevõtte tegevusalast.
Korra on kohtutud ka tööandjate ja töövõtjate esindajatega, tegemist oli sissejuhatusega teemasse ning kohtumised leiavad aset läbi kevade. Järgmine kohtumine on ees märtsi lõpus.
Riigikogusse jõuab asi suure tõenäosusega selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Kõige varasem rakenduskuupäev ei saa suure tõenäosusega olla enne 2011. aasta algust.