Palgapralle peatub pikkamisi

Äripäeva telefonikõnele vastab suurtööstur, paarikümne ettevõtte omanik Rein Kilk hetkel, kui mees parasjagu lõunalauas enda firmasse juhti värbab. Suunatud pakkumine, nagu Kilk selgitab, detaile täpsustamata.

"Meil on praegu Eestis nii kiired muutused käimas, et asjad muutuvad kuude, mitte kvartalite või aastate lõikes. Vahepeal ei käinud enda palgasoovidega kosmoses mitte ainult lihttöölised ja spetsialistid, vaid ka juhid. Kedagi ei olnud ju vahepeal tööle saadagi," meenutab Kilk hiljutisi aegu.

Tema sõnul on küll iga inimese vajadused erinevad, kuid iga töötajastaatuse puhul on siiski mingi hind, millest allapoole ei ole mõtet minna.

Ärimees lisab, et arukas inimene ei küsigi praegu enam mingit müstilist palka.

"Ta saab ju ise aru, mis ümberringi toimub. Ühe ettevõtte suuromanik ütles, et tema sissetulek on vähenenud 90%, Äripäevast lugesin. Kui aastasissetulek väheneb 3 miljonilt 300 000 kroonile, siis selle summaga tuleb ka toime, aga niimoodi ei saa ikkagi võtta, et vähendame 8000-lt 5000 kroonile. Ühel hetkel ei ole siis võimalik enam hakkama saada. Pigem selle alumise otsa inimestel on raskem kui juhtidel," märgib Kilk.

Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütleb, et nemad ei ole seni oluliselt palkade muutmisega tegelenud.

"Sisetunne ütleb, et valgekraesid jääb lähiajal üle. Paljud ettevõtted lähevad pankrotti ja… Vahepeal kadus ikka nii lihttöölisel, spetsialistil kui ka juhil jalgealune ära ja enda soovidega mindi ikka üle kõigi piiride. Mäletan, et kui majanduskasvu tipus laomees hommikul õlle demonstratiivselt lahti korkis, siis midagi talle öelda ei olnud. Ta läks kõrvallattu ja kui seal midagi pahasti öeldi, siis läks jälle järgmisse edasi," meenutab Lepp "hulle päevi".

Ta lisab, et suure tõenäosusega langevad palgad ka edaspidi. "Ma arvan, et põhi ei ole veel käes. Tulemas on väga kole aeg! Inimestel hakatakse elamisi käest võtma ja… Kriisi oli vaja! Ei peaks ju nii olema, et kahe aasta töö järel sõidad Porschega ja iga noor kannab maailmas tuntud rõivakaubamärke. Kasum tuleb ikkagi tootmisest. Paugu põhjustaski ju pikalt ette võlgu elamine. Häda oligi vaja, et inimesi kahe jalaga maale tagasi tuua," arutleb Lepp.

Helmese personalijuht Ulvi Liiva on viimastel kuudel kohtunud mitme juhiga, kes on turul uusi võimalusi otsides ringi vaatamas.

"Nendelt olen saanud sõnumi, et väiksemates firmades kiputakse tegema kärpeid just kõrgepalgaliste juhtide osas, kes praeguses situatsioonis tunduvad põhjendamatult suur koormus ettevõtte jaoks olevat. Tegevjuhist loobutakse, omanik võtab tegevjuhi rolli üle kulude kokkuhoiuks," räägib Liiva.

Tema sõnul oli käärid tööletahtjate palgasoovide ja IT-firma pakutava vahel kõige suuremad 2007. aasta teises pooles ja 2008. aasta esimeses kvartalis. "Palgaootuste realistlikumaks muutumist tarkvaraarenduse valdkonna spetsialistide seas on selgemalt tunda alles selle aasta algusest alates," sõnab Liiva.

ASi Prisma Peremarket personalijuht Reet Ratas ütleb, et tööjõuturul toimus märgatav muudatus eelmise aasta suve lõpus.

"Kõige enam küsiti tööjõupuuduse kõrgaegadel, mil ka laomehekandidaat küsis palgaks vähemalt 20 000 netopalka," lisab Ratas.

Ehk kõige suurem erinevus on olnud nooremprogrammeerijate värbamisel, kellest osa tuleb teise või paremal juhul kolmanda kursuse tudengina otse koolipingist päevagi töökogemust omamata kandideerima hoiakuga, et on nüüd juba valmis spetsialist, kellele peaks kõhklemata maksma vanemprogrammeerija palka. Äärmuslikumate juhtumite puhul on küsitud lausa kaks korda nii palju, kui nende kandideerimise ajal veel olematute kogemuste eest olen mõistlikuks pidanud palgaks pakkuda.