Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimese väärtuse hindamine ausse
Kui aastaid on kummardatud kallinevat vara, siis praegu peaks mõtlema inimeste hindamise peale, kes on reaalse raha tekitajad. Raud ja kinnisvara on bilansis kahaneva väärtusega, samas kui vajalik töötaja muutub tööandja jaoks üha kallimaks.
Paraku pole aga inimeste väärtuse hindamisega tegeldud ning sestap on tahaplaanile jäänud ka inimeste väärtustamine. Mulle tulevad meelde vaid jalgpalliklubid, mis on oma bilanssidesse jalgpallurite turuhinnad sisse kirjutanud.
Sellele võiks mõelda aga kõik. Sama tunnistas ka sel nädalal Eestit väisanud juhtimisguru Tom Peters, kes tuletas ettevõtjatele meelde, et kõige tähtsam ressurss on ikkagi inimene.
Palgakärbete ja kasvava tööpuuduse juures on töötaja efektiivsuse tõstmine kõige suurem prioriteet. Selleks peab töötaja olema aga loov, arenemisvõimeline, avatud ja ettevõttele pühendunud.
Kõik me teame, et enamik teadmisi on võimalik raamatutest kümneid kordi odavamalt kätte saada kui koolituselt.
Aga samas unustatakse, et emotsionaalne ja vahetu kontakt aitab hoida töötaja motiveeritust kõrgel ka rasketel aegadel, kui stress ja tülpimus on kergemad tulema. Mida rohkem töötajat tema arengus tagasi hoida, seda nõrgemad on tema töötulemused ja temast saadav tulu.
Väga kerge on ettevõtjal kulusid kokku tõmmata ka suvepäevade, sünnipäevade ja spordiklubide arvel. Nende kulude kokkutõmbamisel ei võida firmajuht tegelikult suurt midagi, langeb aga töömoraal ja sellest tingitult kukub ka potentsiaalne tulu.
Sellele eriti ei mõelda, sest seda on pea võimatu mõõta. Aga tasub üritada. Sest kõrge turuväärtusega töötaja ongi tööandja kalleim vara.