Meie võimleme, G20 otsustab

Kas täna Londonis peetav G20 tippkohtumine puudutab pisikest kriisist räsitud Eestit? Muidugi puudutab.

Esiteks sellepärast, et meie huvides on Euroopa ja maailmamajanduse kiire taastumine. Meie võime siin kohapeal võimelda, palju tahame, kuid meie otsused määravad lõppkokkuvõttes siiski ära vaid selle, millises stardipositsioonis me oleme, kui suurriikide majandus kosuma hakkab.

Sest meie ei saa oma majandust käima tõmmata enne, kui meie eksporditurud elavnevad. Seega on meile oluline iga edusamm, mida suurriigid teevad kriisi leevendamisel, krediidisõlme lahtiharutamisel ja majanduse elavdamisel.

Üks suur teema G20 tippkohtumisel on kaubandus, eelkõige protektsionismi vältimine. See on saanud tõsiseks probleemiks, kuna riigid üritavad ennast kaitsta: Maailma Kaubandusorganisatsioon ootab tänavu maailmakaubanduse kahanemist 9 protsendi võrra ning teatab, et G20 novembrikuisest kohtumisest saadik on kehtestatud üle 70 uue kaubandustõkke.

Üliavatud majandusega Eestile saavad Euroopa ja teiste riikide püüded oma turgu kaitsta ainult kahju tuua, olgu selleks siis tollibarjääride kehtestamine meie kaupadele, piirangud tööjõu vabale liikumisele või oma tootjate subsideerimine. Selge, et tippkohtumisel antud lubadused ei leia nüüdki täiel määral järgimist, aga vastastikused kinnitused avatuse kohta on siiski midagi väärt.

Veel üks meid otseselt puudutav teema on igasugused arutelud abi- ja laenupakettide üle. Kindlasti kerkib küsimusena üles ka see, mida teha Ida-Euroopaga, kus on lisaks majandustele juba kokku kukkunud ja kolm valitsust (Läti, Ungari ja Tšehhi).

Rahvusvaheline Valuutafond andis oma sellekohased nõuanded just selleks G20 tippkohtumiseks koostatud bülletäänis, kus hoiatas, et Ida- ja Kesk-Euroopast võib saada alguse järgmine panganduskriisi laine.

IMFi kinnitusel võib Euroopat tabada doominoefekt, kus Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Balti riikide jt maade majandusprobleemid võivad panna üliraskesse seisu ka muidu tugevate majanduste, nagu Rootsi, Austria, Šveitsi, Belgia ja Hollandi pangad. See omakorda võib kaasa tuua üleüldise paanika. Seegi hirm suurendab loodetavasti Euroopa (ja maailma) solidaarsust.

Arutluse all on ka IMFi laenuvõime suurendamine, mis oleks samuti meile kasulik. Kui me eeldamegi, et meie IMFist laenu ei vaja, siis peab see võimalus olema teistel meie regiooni riikidel.

Muidugi ei tasu G20 tippkohtumist ka ülehinnata. Ühe päevaga ei otsusta maailma liidrid midagi ootamatut ning palju auru läheb tähtsa näo tegemisele. Kuid mida kaugemale nad jõuavad, seda parem meile.

Autor: ÄP