Teisaldatavad majad alluvad seadusele

Turul on maju, mida on võimalik lihtsalt ühest kohast teise transportida ja uuesti paigaldada. Paraku võivad müüjad ja ehitusamet asja seaduslikkusest erinevalt aru saada.

Teisaldatavaid maju pakkuv OÜ Maja Kaks müüja Heldur Piiskop kinnitas, et neilt ostetakse maju enamasti suvilateks. "Võib-olla mõni elab ka aastaringselt, aga pole kuulnud," märkis Piiskop. Tema sõnul pole majandussurutis müügile mõju veel avaldanud, kuna peamine ostuhooaeg on siiski kevad-suvine periood.

Piiskopi sõnul on teisaldatavate majade eeliseks see, et piisab vaid krundi olemasolust ning majaomanikul pole vaja ajada ühtegi paberit ega luba. Samuti võib tema sõnul selle paigaldada ka veekogu äärde, kuna maja on ilma vundamendita. "Tavaliselt paigaldatakse teisaldatavad majad siiski nii, et need jäävad paika aastaringselt ja keegi ei hakka neid talvel ära vedama," selgitas Piiskop, lisades, et talvel ei vaja maja mingit hooldus ning elab külma aja üle ka kütmata.

Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik seevastu rääkis, et teisaldatav maja vajab nii ehitusluba kui ka kasutusluba. "Täiesti väär," ütles Harmipaik, kommenteerides teisaldatavate majade müüja väidet, et selline maja ei vaja ehitusluba, kuna puudub vundament. Tema sõnul vajab hoone ehitusluba, kui ta pole inimjõul teisaldatav, ja ka kasutusluba, kuna hoonesse tuuakse sisse elekter.

Harmipaik hoiatas, et kuhugi maatulundusmaale teisaldatava maja paigaldamine toob kaasa trahvi ning sundteisaldamise. Samuti ei tohi neid paigaldada kaldakaitsealale. "Kui maal on ehitusõigus määratud, siis saab maja tagantjärgi seadustada. Ent alati arvestatakse sel juhul looduskaitsenõudeid," lisas ta.

Seadus määratleb ajutise ehitisena mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitise, mille kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus oma kirjalikus nõusolekus või ehitus- ja kasutusloas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsi arvates on innovaatilised lahendused elamuehituses kindlasti tervitatavad ja selles ei ole midagi halba, kui need turul on.

"Küsimus ei ole kindlasti selles, kas taolisi ehitisi peaks lubama või mitte, kuid nii isikule, kes sellist maja soovib endale osta, ja ka selle müüjale peab olema selge, kuhu ta võib selle paigaldada või milliseid nõudeid peab täitma," oli Palts kindel.

"Praegu tuleb loomulikult lähtuda ehitusseadusest, mille kohaselt on ehitiseks aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja ehitatud terviklik asi ning sellest lähtuvad ka nõuded ehitamisele," rääkis Palts. Juhul, kui asi kohtkindlalt aluspinnasega ühendatud ei ole, ei saa seda ka ehitiseks lugeda ning ehitusseadusest sellele nõudeid ei tule.

Mullu augustis tõi EasyHome OÜ turule postvundamendile paigaldatud teisaldatavad majad, mida on võimalik ka 4-5 aastaks liisida. EasyHome OÜ juhatuse liige Jaan Parv kinnitas, et nende maju paigaldatakse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Kui tegemist on kuni 20 m2 suuruse hoonega, pole lube vaja. Kui maja suurus on kuni 60 m2, siis on omavalitsuse kooskõlastust vaja.

"Meie toodangu puhul pole tegemist haagissuvilaga, mille pargid kuhugi. Ja kui on ikka ehituskeeluvöönd, siis sinna ei tohi mitte midagi panna," rääkis Parv. Omanik peab tema sõnul ikka oma piirkonnas kehtivad reeglid selgeks tegema.

Näiteks on mõned vallad, kuhu on lubatud ehitada ainult viilkatusega maju. Paljudes detailplaneeringutes on nõue, et peavad ainult funkmajad olema. "Need tingimused võivad muutuda, aga seadused on ikka seadused," lisas Parv.

Üles on siiani pandud kaks maja, aga huvi messidel on olnud suur ja Parv usub, et vaatamata ehitusturu seisule on tulemas uusi tehinguid.

Ehitusseadusest tulenevad nõuded ehitisele, mis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. Et otsustada kohtkindluse üle, tuleks loomulikult vaadata ka tehnilist külge, kuidas asja püstitamine ja paiknemine on korraldatud.

Küsimus kohtkindlusest on juba ka kohtuvaidlusi tekitanud. Riigikohus on oma seisukohta väljendanud järgmiselt: "Sõnaühend "kohtkindel" koosneb kahest sõnast, millest esimene tähistab paika, aset, platsi, teine aga iseloomustab selle koha stabiilsust, konstantsust, muutumatust. Järgides tõlgendatava seaduseteksti üldkeelelist tähendust, leiab Riigikohus, et ka kividele püstitatud aiamaja võib olla ehitis ES paragrahv 2 lg 1 mõttes, sest selle koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamine on vaieldamatult ehitamine ES paragrahv 2 lg 6 mõistes. Seetõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ehitisena ES N 2 lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades."

Niisiis võib öelda, et nn pooleldi kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ehitiste õiguslik regulatsioon on mõneti tõesti puudulik ja vajaks õiguskindluse tagamiseks paremini lahendamist.

Eelkõige tuleks siin ilmselt kaaluda ka ohutuse ja keskkonnakaitse aspekti.

Kui elamiseks kasutatav asi on ohutu nii selle kasutajale kui ka ümbrusele, ei peaks olema takistusi selle kasutamiseks. Praegu tekib aga kindlasti mitmeid täiendavaid küsimusi. Kas loodusreostuse vältimiseks tuleks ujuv- või liigutatavate objektide puhul kehtestada nõuded nende kanalisatsiooni ühendamise võimaluste rajamise kohta? Milliseid ohutusnõudeid tuleks selliste objektide püstitamise või paigaldamise puhul järgida?

Autor: Tea Taruste