Riigihangetel käib kõva võisturebimine

"Tellijad peaksid olema väga tähelepanelikud, kuna nüüd tehakse meeleheitlikke pakkumisi hangete võitmiseks. Kuid ebareaalselt madala hinnaga sõlmitud lepingu puhul on tõsine oht, et tellija saab hiljem midagi hoopis teistsugust, kui ta enda meelest tellis," hoiatas Merko Ehituse tegevjuht Tiit Roben esmapilgul rõõmustavalt kahanevate hindadega pakkumiste salapärase külje eest.

Hindade hüppelist langust lähitulevikuks ta ei prognoosi. Siiski teatav langus veel jätkub. Edasise olukorra lahenduseks on variant, et ülimadalalt pakkunud töövõtja läheb poole ehituse pealt lihtsalt pankrotti. Siis jääb klient üksi koos pooliku ehituse või pooliku garantiiga. Pealegi saavad ju mõned tegijad materjale ja mehhanisme tellida veel ainult arveid 100% ette makstes. Seega on väga tähtsaks muutunud ehitusettevõtja likviidsete vahendite olemasolu.

YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk tõdes, et erahanked jäävad praeguses majandusolukorras seisma peamiselt rahastamise tõttu. Seda agaramalt osaletakse riigihangetel. Samas näitab see, kui palju ressurssi tegelikult üle on. "Kui ikka 40 ettevõtet rehkendab palehigis pakkumisi ühele riigihankele, siis see näitab, et neid on liiga palju," tõi Sauk näite.

Tema sõnul on pakkumiste vahed tihti 50-66%, vahel isegi 137%. "Tekib küsimus, kes eksib, sest tööjõud ja materjalid ei ole nii palju odavnenud," imestas Sauk.

Nüüd on 30 miljoni kroonine hange suur. Tähtsaks on muutunud ka hanked väärtuses 5-10 miljonit krooni.

Näiteks Tartus Ahhaa teaduskeskuse riigihanke järel kalkuleeritud riigihanke puhul on suurfirmad Merko Ehitus ja Nordecon Ehitus valmis karvupidi kokku minema. Kahe aasta eest tegi viimane parimaks tunnistatud 211,3 miljoni kroonise pakkumise, kuid nüüd oli firma valmis tegema töö ära 167,4 miljoniga. Seda kuulnud Merko Ehitus leidis riigihangete seadusele toetudes, et senise lepingu muutmise tõttu tuleb korraldada uus hankemenetlus. Merko Ehitus ise oleks valmis teaduskeskuse ehitama 160 miljoni krooniga.

Olukord pole parem ka teedeehitajatel, kellele ongi jäänud ainsaks võimaluseks riigihange. Talteri tegevjuhi Sven Pertensi sõnul käib rebimine riigihangetel ikka täie hooga, ehkki osa firmasid on kadunud. Seega on turg langenud kiiremini, kui on kadunud firmad. Et teedeehituse mahud on võrreldes eelmise aastaga langenud umbes 40%, siis vaadatakse hoolega just riigihankelisi infrastruktuuriprojekte.

Teede REV 2 tegevjuhi Andri Tõnsteini tõdemusel on nüüd aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete valikute ees.

Riigihangetel tehakse näiteks projekteerimishangetel suuri alapakkumisi. Kuid alapakkumistega kvaliteeti ei saa.

Kuni seadus soosib alapakkumisi, ei muutu turul midagi. Tavaliselt ei võeta pakkumist tõsiselt. Lihtsalt võetakse pakkumiste näitajad ja korrutatakse need läbi, selle asemel, et asi enne endale süvitsi selgeks teha. Ebaõnnestumiste korral aga eitaheta tunnistada, et ise olid rumal ja läksid alt.

Kui on korralik ehitusprojekt, siis ei saa nii lihtsalt tulla ka apse. Kuid selle puudumisel ei saa projekteerija vastutada olukorra eest.

Leian, et mida enam asju läbi arutatakse, seda vähem saab tekkida vääritimõistmisi.

Las projekteerija projekteerib, ehitaja ehitab, haldaja haldab. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.

Alapakkujad saavad suurt kuulsust ja sära, sest paljud tormavad nende juurde. Aga kvaliteeti siin pole ja kokkuvõttes läheb selline pakkumine hoopis kallimaks.

Rahandusministeerium ütleb, et ei pea valima kõige odavamat pakkumist, sest seadus seda ei nõua. Kui nii - siis miks ei rakendata seda valimisloogikat.

Pakkumise aluseks peaks ikka olema kvaliteet, mitte odav hind.

Senine hankimiseloogika keskendub enam riigihangete korraldamise kirjeldamisele. Samas on hanke täitmisel lubatust kinnipidamine kontrolli alt väljas.

Seetõttu aitaks kvaliteedi esmatähtsaks seadmine ja sellest kinnipidamise jälgimine ehitusturgu korrastada. Uut tüüpi lähenemist näitab juba Euroopa Liit.