Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti hingab ühes taktis
Tänavune laulu- ja tantsupidu kannab ühisnimetust ÜhesHingamine, tantsupeo etendustel on eraldi teemaks meri.
Suurpeost võtab esinejatena kokku osa 905 koori ja orkestrit, 26 430 lauljat ja pillimängijat ning 557 tantsu- ja võimlemisrühma.
Kolm tantsupeo etendust "Meri" toimub "Kalevi" staadionil ning on üles ehitatud kindla teema kohaselt. Keset staadionit kõrgub valge puri, mille ümber liiguvad ning loovad mustreid rahvatantsurühmad.
Süžee järgi algab etendus laeva ehitamisega, millele järgneb meeste merele saatmine ning pärast pikka ootusaega naasmine. Pidu lõpeb "Tuljaku" ning pulmapeoga, viimaseks looks on "Mere pidu". Etendus näitab viimistletud rahvatantsunumbreid tuhandete tantsijate osavõtul.
"Tuljak" kõlab ka laululaval laulukaare all, kus kahe päeva jooksul leiab aset kaks pikka eripalgelist laulupeokontserti.
Laupäevasele kontserdile on kaasatud kõik eesti kutselised koorikollektiivid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Ettekandele tuleb repertuaar nii eesti- kui ka lääne koorimuusika ja vokaal-sümfoonilisest repertuaarist.
Teine päev on traditsioonilisem ning pühendatud eranditult eesti heliloojate loomingule.
Laulu- ja tantsupeo rahvas saab kokku laupäeval traditsioonilises ühises pidulikus rongkäigus Tallinna kesklinnast lauluväljakule.
Esimene ülemaaline laulupidu toimus Tartus aastal 1869 lauluseltsi "Vanemuine" ning Johann Voldemar Jannseni eestvõtul. Esimese tantsupeo ajalugu võib arvestada 1934. aastast, mil leidis aset I Eesti mängude tantsu- ja võimlemispidu. Laulu- ja tantsupidu peetakse iga viie aasta tagant.