Vaktsiinivaidluse võitnud firmale jäid tühjad pihud

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) kuulutas riigihanke välja jaanuaris. Seni oli turuliider Zoovetvaru, kes oli VTAd aastaid varustanud. Mullu oli Zoovetvaru ainsaks pakkujaks ning 40miljonilise hanke võitjaks klausliga "majanduslikult soodsaim pakkumine".

Selle aasta alguses sai Magnum Medicali tütarfirma Magnum Veterinaaria ravimiametilt müügiloa ja tuli turule konkureeriva vaktsiiniga Fuchsoral ning otsustas samuti hankel osaleda.

Nähes tingimusi, esitas Magnum Veterinaaria riigihangete ametile vaide.

"Vaktsiini Fuchsoral pakkumist takistavad hankija 2009. aastal hankedokumentidesse viidud nõuded, mis ei ole asjakohased, põhjendatud ega riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Tegemist on vaidlustajat selgelt ebavõrdselt kohtlevate ja diskrimineerivate nõuetega, mida vaidlustajale teadaolevalt pole esitatud üheski teises Euroopa riigis," seisis Magnum Veterinaaria avalduses.

Sellised tingimused tulid VTA riigihanke dokumentidesse alles 2009. aastal. Näiteks seadis vaktsiinisöötade koguse arvutamise valem eelisolukorda Zoovetvaru, millega oleks nende vaktsiini kulunud koguseliselt vähem kui äsja turule tulnud Fuchsorali.

Suurem kogus tähendab kõrgemat maksumust, mistõttu hanke võitmine olnuks uuel konkurendil välistatud. Lisaks esitas amet tingimusi ka pakendile, ehkki need määrab ravimiamet.

Hanke korraldanud veterinaar- ja toiduametis suhtleb sel teemal jurist Indrek Halliste, kes pole nõus, et tegu oli ühele firmale suunatud hankega. "See väide ei ole tõene, sest vaidlustus esitati hankedokumentide peale. Pakkumusi polnud selleks ajaks esitatud, seega ei saa rääkida hanke võitnud firma eelistamisest," ütles ta.

Vaidlustuskomisjon möönis, et mitmed punktid ei vasta riigihangete seadusele ja näiteks vaktsiinisöötade arvutamise valem seab eelisolukorda Zoovetvaru vaktsiini. Lisaks leidis komisjon mitmeid mittevastavusi riigihangete seadusega, mistõttu andis VTA-le käsu hankedokumendid seadusega kooskõlla viia.

Halliste sõnul muudeti osa hankedokumentide punktidest.

"Neid keegi uuesti ei vaidlustatud, mis tähendab, et hankedokumendid sobisid kõigile võimalikele pakkujatele," kinnitas ta.

Amet muutis riigihanke tingimusi kahel korral ning tegi vaidluse ajal erandkorras vaktsiini ostmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke, millega ostis Zoovetvarult kümne miljoni eest vaktsiini. Amet põhjendas ostu sellega, et kevadine vaktsiinikülv tuleb ära teha, et marutaud vohama ei hakkaks.

"Teatud juhtudel, kui hange venima jääb, tuleb siiski teenus või kaup osta. Ega siis elu ei saa seisma jääda," põhjendas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel.

Magnum Veterinaaria juhataja Laidar Laos jäi vaoshoituks, ent tunnistas, et tegu oli suunatud hankega, mis takistas ausat konkurentsi.

Näiteks esitas VTA kõrged nõudmised vaktsiini uuringute kohta, ära toodi ka täpsed arvud. "Meile teadaolevalt ei ole vaktsiinide tõhusust ja stabiilsust laiaulatuslikult Eestis uuritud," ütles Laos.

Vaidlustuskomisjon tegi otsuse märtsi lõpus ja andis suures osas õiguse vaide esitanud Magnum Veterinaariale, ühtlasi tuli VTA-l maksta Magnumi kasuks riigilõiv summas 12 000 krooni.

Võidust hoolimata loobus Magnum Veterinaaria edasi kaebamast. "Kaalusime kõiki erinevaid variante ja riske ning sellest lähtuvalt tegime ka otsuse," märkis Laos.

Juunis sõlmis VTA hankelepingu taas ainsa ja odavaima pakkumise teinud Zoovetvaruga, millega ostis firmalt marutaudi vastast vaktsiini kokku enam kui 30 miljoni eest.

Miks siis amet ikkagi ostis kaupa vaidlustatud riigihankega ja seadusele mittevastanud hankedokumentide alusel?

"Hankele esitas tähtajalise pakkumuse vaid üks firma, OÜ Zoovetvaru," ütles veterinaar- ja toiduameti jurist Indrek Halliste.

"Pakkuja vastas kõikidele kvalifitseerimise tingimustele ning see oli vastavuses kõikide nõutud tingimustega, seega tunnistati nende tehtud pakkumus edukaks," lisas ta.

Zoovetvaru omanik ja juhataja Indrek-Eston Kuklane Äripäeva küsimustele ei vastanud.