Pangad meelitavad teise sambasse äkilise fondiga

Swedbank nimetab uut fondi K4, SEB Pank Energiliseks, Nordea A Plussiks.

Agressiivsemate fondide turuletuleku taga võib näha soovi meelitada aktsiaturgude viimase aja tõusu najal inimesi teise samba maksetega jätkama olukorras, kus riik on ajutiselt oma maksed sinna katkestanud.

Seni tohtisid pangad teise pensionisamba raha kuni poole ulatuses aktsiaturgudele suunata ja selle agressiivsema tee oli valinud neli pensionikogujat viiest.

"Fondi käivitamiseks on aeg sobiv, sest turud on kosumas sajandi suurimast finantskriisist, põhjendas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing Energilise fondi turuletoomist.

"Meie asi on pakkuda inimestele võimalust. Neile, kes tahavad oma pensioniraha panna pikaajaliselt enamteenivatesse aktsiatesse, mis vähemalt ootuste kohaselt peaks teenima paremat tootlust võlakirjadest," märkis Kunsing.

Tema sõnul püüavad nad pakkuda seda spektrit, mida seadus võimaldab.

Swedbanki pensionifondide juhatuse esimehe kohusetäitja Jelena Fedotova sõnul on praegu kõrgema aktsiasisaldusega pensionifondi turuletulekuks hea aeg, sest K4 fondi efekt tekib pikaajalisel investeerimisel üle majandustsüklite. "Praegu on hinnatase aktsiaturgudel viimaste aastate keskmisest madalam ning seega on paljude analüütikute arvates pikaajaliste aktsiainvesteeringute tegemiseks soodne aeg," lausus Fedotova.

Nordea suunab oma uue äkilisema fondi just noortele vanuses 18-30 eluaastat, kellel on pensionieani jäänud pikem aeg.

"Võrreldes teiste investeeringutega on aktsiatel pikaajaline tootlus ajalooliselt kõrgem, suurima kasu saamiseks soovitame fondis olla vähemalt kümme aastat," ütles Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimees Angelika Tagel uut fondi tutvustades.

LHV ja Sampo praegu üliäkiliste fondidega turule ei tule, põhjendades seda ettevaatlikkusega aktsiaturgude arengu suhtes.

LHV sellel liitumishooajal 75protsendist teise samba pensionifondi ei paku, kuid lubab, et tuleb sellega turule tulevikus. "Aktsiaturgude suhtes oleme ettevaatlikud ning isegi kui on lubatud, siis me teise samba pensionifondidega praegu 75% ulatuses aktsiaturgudele ei investeeriks," lausus LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

"Usume, et praegu pakuvad ka võlakirjaturud head võimalust riski võtta ja tootlust teenida," lisas ta.

Arvestades eelmise aasta kogemust, mil aktsiaturud kõvasti negatiivselt üllatasid, usub Oja, et suure aktsiate osakaaluga fondide populaarsus pigem väheneb.

"Kui selle aasta tootlusi vaadata, siis LHV konservatiivsed pensionifondid on paremaid tulemusi näidanud kui Eesti suurim progressiivne pensionifond, mis näitab, et aktsiate osakaal üksinda pole määrav," lausus Oja.

Ka Sampo passib. "Praegu jälgime turgu ning oleme valmis uue fondiga turule tulema, kui seda otstarbekaks peame," lausus Sampo Panga ja Sampo pensionifondide valitseja Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar.

"Danske Capitali nägemuse kohaselt jääb aktsiaturg lühiajalises ja keskpikas perspektiivis endiselt volatiilseks, mis seab kahtluse alla varade paigutamise mõistlikkuse 75% ulatuses aktsiainstrumentidesse," põhjendas Saar.

Autor: Katariina Krjutshkova