Et kriisi murda, võiks firmajuht olla hiromant

Äripäev uuris kriisis edukalt majandavate tootmisettevõtete juhtidelt, kuidas on suudetud tegevust muutunud oludega kohandada, kulusid optimeerida, riske maandada, turgu hoida, ja millist hinda selle eest on makstud.

Näib, et valdavalt tagab töötlevas tööstuses jätkusuutlikkuse oskus arenguid võimalikult täpselt prognoosida, et juba siis, kui kõik näib veel parimas korras olevat, raskete aegade tulekuks valmis olla. Sest need tulevad niikuinii. Põhimõttel - kui tahad rahu, valmistu sõjaks -, tuleb tegutseda kõigil tootjail, kes ei soovi tööstusmaastikule ühepäevaliblikateks jääda.

Nii märkis laia valikut metalltooteid valmistava ASi Eksamo juhataja Andres Soojärv, et kriis saavutas firma jaoks haripunkti eelmise aasta lõpus, mil tellimuste maht muutus prognoosimatuks, kogused vähenesid ja nende sisu läks keerulisemaks.

Ent kriisiks oldi valmis - 2008. aasta alguses soetati vastne CNC-treipink, suvel lisandus CNC-masintöötluskeskus, enne jaanipäeva koliti uutesse tootmisruumidesse. Aasta varem oli Eksamo uuendusmeelset arengut märganud Ettevõtluse Auhinna komisjon, kes valis ettevõtte viie parima rahvusvahelisi sidemeid loonud firma hulka.

"Eksamo äriplaani elluviimisel on oluline töötajate kõrge motiveeritus, tarnijate ja allhankijate toetav suhtumine ning mainekate suurklientide, näiteks Norma, Krimelte, ABB lojaalsus," tunnistas Soojärv. "Samas on selge, et ettevõtted peavad oma ärimudeli üle vaatama, et suurendada paindlikkust ja tegevuste kiirust."

Käibelt Eesti masinaehitusfirmade seas esikümnesse kuuluv AS Cargotec Estonia tegi otsuse rajada Narva uus tootmishoone koos moodsa sisseseadega ajal, mil kriisist rääkimine võrdus ketserlusega. Toona tehti 300 miljoni kroonini ulatuv investeering tootmismahu suurendamiseks. Nüüd tõdes ettevõtte tegevjuht Ivo Volkov, et ka Cargotec kannatab mahtude languse käes, kuid kolimine vastsesse hoonesse ja moodsa tehnoloogia kasutusele võtmine oli ettenägelik samm, sest see aitab efektiivsust tõsta ja olla valmis tellimuste arvu taastumiseks.

"Olen sada protsenti nõus, et kriisi aitab üle elada ettenägemisvõime. Cargotecil kontserniettevõttena on see eelis, et meil on kasutada rohkem ajusid," selgitas Volkov. "Kriisis on tugevamad need, kes suudavad kiiremini reageerida."

Ta on seda meelt, et Eesti töötlev tööstus tugineb tulevikus paindlikkusele ja efektiivsusele. Tuleb olla arenemisaldis, mitte oma naba imetlema jääda, resümeeris ta.

Saku Õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä möönis, et edu kindlustab ettevõtte õigeaegne reageerimine majanduslangusele.

"Sakus alustasime kulukokkuhoiuga eelmisel aastal ning usun, et suuresti seetõttu oleme ka edukalt oma plaanides püsinud," ütles Tennilä. "2008. aastal alustatud kulukokkuhoiu initsiatiividest tooks välja energia kokkuhoiuprojekti. Oleme käivitanud ProdEx ja LogEx projektid, mille eesmärk on kaardistada ettevõtte peidetud efektiivsused. Kokkuhoiuinitsiatiividel hoiame pidevalt kätt pulsil."

Tennilä hinnangul ei maksa säästuteid otsides ära põlata rutiinseid tegevusi - printimine, tulede kustutamine, paberi efektiivne kasutamine, prügi sorteerimine jne.

Puidutööstuse seadmete maaletoomisega tegelev AS Nava ühines enne kriisi, mis esmajoones tabaski just puidutööstust, ASi Mecro Stokkeri müügiketiga. Nava juhatuse liige Alar Mozolev märkis, et majanduslanguse perioodil optimeeris firma kulusid ja vähendas tarnijate hulka. Ka lõi Nava käed ühe maailma juhtiva puidutööseadmete tootjaga, mis lubab kogu sektori know-how saada ühest kohast.

"Tootmisettevõtted, kes olid orienteeritud kinnisvarabuumi aegsele kohalikule turule, on praegu raskustes, ettevõtted, kelle toodangu lõviosa on pidevalt läinud ekspordiks ja kes on loonud toodetele tugeva brändi, läbisid küll mõõna, kuid tundub, et eksportturud on elavnemas," iseloomustas Mozolev olukorda. "Edaspidi nõutakse eksportturgudel keerukat paindliku tootmistsükliga toodangut, mis eeldab uute tööpingipõlvkondade kasutuselevõttu."

Metalli kuumtsinkimisega tegelev AS Galv-Est on kasumlikkuse poolest Eesti esimese kümne metallifirma seas. Ettevõtte juhatuse liige Viktor Jürgenson kinnitas, et mullu 2009. aasta eelarvet koostades arvestati tootmismahtude järsu languse prognoosiga. Nii tänavu ka läks, ent ettevõte teenib jätkuvalt kasumit, seda suuresti tänu varakult tarvitusele võetud abinõudele, mis puudutasid klientide hoidmist, tootmise suurendamist ja kvaliteedi parandamist.

"Tagantjärele võib öelda, et prognoosid olid õiged ja meetmed õigeaegsed," nentis ta.

Globaalse majandussurutise tagajärjel muutuvad jõujooned nii riikide kui ka üksikisikute tasandil. Kriis toob esile uued tegijad ja ideed. Töötlev tööstus jätkab väiksemates mahtudes. Jätkub surve hindadele ja kvaliteedile, sama kvaliteeditaseme juures oodatakse kiiremaid tarneid.

Oluline edu pant tulevikus on stabiilne ärikeskkond - see võimaldab Eestil olla atraktiivne sihtturg välisinvestoritele.

Tähtis on, et tööstus oleks innovaatiline ja efektiivne. Eesti tootjate käekäik sõltub otseselt maailmamajanduse käekäigust. Raske majandusolukord on nagu inventuur - tugevamad jäävad ellu ning nõrgemad kaovad.