Kilbiga väljunud vaid kaks firmat

Põlvas akna- ja uksekomponente tootev OÜ Põlva Puit ja Lääne-Virumaal Huljas aknaid-uksi-treppe tootev AS Aru Grupp olid ühed esimesed, kes saneerimisavalduse esitasid ja kelle saneerimiskavad kohus aprillis kinnitas.

Mõlemad firmad sattusid raskustesse eksporditurgude ärakukkumise tõttu. Kohtu kinnitatud saneerimiskava järgi kestab Põlva Puidu saneerimine kaks aastat ja Aru Grupil neli aastat. Üks, subjektiivne erinevus on firmade vahel veel - kui raskustesse sattunud Põlva Puit on oma saneerimisest meeleldi avalikkusele rääkinud, siis Aru Grupp on endast rääkimist vältinud kartuses, et see võib tekitada kõhklusi tarnijates ja tellijates.

"Vaieldamatult tekitab avalikustamine probleeme, aga kuhu me ennast peita saaksime, kui kõik registrid on avalikud," nentis Põlva Puidu juhatuse liige Toomas Kuusk. "Mitu krooni sellest firmale laekuks, kui ma ei soostuks ajakirjaniku küsimustele vastama? Ma ei näe sellises tegevuses kasu."

Kuusk rõhutas, et vastupidi, avalikustamisega tahab ta raskustesse sattunud ettevõtjaid ergutada mõtlema selle peale, et mitte viivitada saneerimisavalduse esitamisega. "Kui seda tehakse liiga hilja ehk ettevõtjal pole enam käibevahendeid ja keegi ei anna seetõttu ka laenu, siis sellises ettevõttes pole enam midagi saneerida," rääkis Kuusk.

Seda mõttekäiku toetab ka statistika, mille järgi on pea kõik kohtu poolt lahenduse saanud saneerimisavaldused ühel või teisel põhjendusel tagasi lükatud ja mitmes saneerimist palunud ettevõttes on käimas pankrotimenetlus.

"Juba enne saneerimisseaduse jõustumist võis eeldada, et saneerimisavaldusi asuvad esitama ka ettevõtted, kes saneerimisseaduses toodud nõuetele ei vasta ning peaksid probleeme lahendama pankrotimenetluse raames," nentis justiitsministeerium.

Põlva Puidu ja Aru Grupi saneerimisnõustajad kinnitavad kui ühest suust, et ettevõte on tänu saneerimisele ellu jäänud. Põlva Puidu saneerimisnõustaja Toomas Saarma kinnitusel on saneerimiskava läinud täkkesse. "Ettevõte on kõik saneerimiskavas võetud kohustused täitnud ja kasumisse jõudnud," lisas ta.

Aru Grupi saneerimisnõustaja Reet Relviku kinnitusel on saneerimisest olnud firmale väga suur kasu. "Tänu tegevjuhtkonna tohutule tahtmisele ja koormusele on Aru Grupp tegutsenud isegi paremini, kui me saneerimiskavas prognoosisime. See on ka põhjus, miks ma leian, et enam ei kahjusta Aru Grupi saneerimisest rääkimine firma huve," ütles ta.

Ka Kuusk rõhutas, et tänu saneerimisprotsessile on nad praegu vee peal ehk pole pidanud uksi sulgema ega koondama ligi 35 töötajat. "Saneerimismenetluse olemus seisneb selles, kuidas üle elada aeg masust eksporditurgude taastumiseni," lausus Kuusk. "Nüüd võin ma kinnitada, et eksporditurud on taastumas isegi kiiremini, kui me prognoosisime."

Kuusk rõhutas, et saneerimise õnnestumisel on väga oluline osa ka sellel, kuivõrd vastutulelik on töötajaskond. "Saneerimisnõustaja on meie jaoks olnud vajalik inimene eelkõige selle poolest, et ta on aidanud tõlkida majandusloogikat juriidikaga tegelevatele institutsioonidele arusaadavasse keelde," lisas Kuusk.

Saneerimisseadusega ette nähtud 60päevane aeg saneerimiskava koostamiseks on nõustajate hinnangul liiga lühike.

ASi Aru Grupp saneerimisnõustaja Reet Relvik tunnistas, et nad on kava koostamiseks ette nähtud liiga lühikese aja tõttu olnud sunnitud vaat et menetlust rikkuma.

"Me olime saneerimiskava koostamisel kohutavas ajahädas ja see kahekuuline tähtaeg on noatera peal olemine," rääkis Relvik. "Kui ettevõttel on võlausaldajad väljaspool Eestit, siis vajalike dokumentide kättetoimetamine neile võtab aega."

Harju maakohtule ASi Reval Credit saneerimiskava esitanud Urmas Tross lisas, et saneerimiskava kahekuuline esitamisaeg võib olla liiga napp ka saneerimistaotluse esitanud ettevõttele võimalike investorite leidmiseks.

Seni pankrotihaldurina tegutsenud Urmas Trossist saab saneerimisnõustaja, kui Harju maakohus kinnitab Reval Crediti saneerimiskava.