Swedbank kaotab konkurentidele pensionikliente

Turuliidri Swedbanki kõik kolm kohustuslikku pensionifondi on ka tootluste poolest kukkunud viimaste sekka ja tekitavad osakuomanikele kõige rohkem peavalu.

Kuni oktoobri lõpuni saavad kõik teise pensionisamba kliendid fondi vahetada ning uued pensionikogujad meelepärase fondiga liituda. Praeguses vahefinišis, kust tänavuse liitumisperioodi lõpuni on jäänud veel kuu aega, on teistest ette rebinud SEB. Protsentuaalselt on enim kliente juurde aga võitnud väiksemad tegijad - LHV, ERGO, Nordea.

Ainsana on praegu aga kliente vähem kui aasta eest Swedbankil.

"Kuna omame suurimat osa pensioni teise samba turul, on mõneti ootuspärane, et ühest fondist teise liikumist tuleb sagedamini ette. Kindlasti on oma osa ka uutel tegijatel, kes viimase aasta jooksul turule sisenenud," kommenteerib klientide libisemist konkurentide kätte Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova.

"Rahvatarkus ütleb, et enne kui kõik munad munetud, ei ole põhjust kaagutada," sõnab SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing tagasihoidlikult eduka liitumisperioodi kohta. Liitunute koguarvu kohta ütleb Kunsing, et tulemus vastab turu kasvutempole.

Turuliidrite kõrval toimetavad pisemad fondivalitsejad on enda müügitulemustega lausa ülevoolavalt rahul. "Praegu on selliseid kliente umbes poole rohkem, kes soovivad meie pensionifondi oma teise samba tuua, kui aasta tagasi. Ootamegi omale kaks-kolm korda rohkem liitujaid kui mullu," räägib LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.

"Sel perioodil on ERGO teise samba müük läbi aegade üks parimaid," kiidab ERGO pensionifondide müügijuht Taave Lips. Ta lisab, et kui vaadata viimase seitsme aasta tulemusi, on suurem osa liitujaid valinud fondi, kus tootlus pole olnud just kõige parem.

"Viimase aja keerulises olukorras on paremini ja halvemini hakkama saanud fondijuhi vahe suurem kui iial varem. See toob kaasa ka aktiivse fondide vahetamise," arvab ka LHV Varahalduse juht Oja.

Sampo on uusmüügi praeguseid saavutusi võrreldes küll plussis, ent turuosa haaramisel Swedbanki järel tagantpoolt teine. "Me usume, et pensionisamba müümine klientidele peab olema mõistlik osa nõustamisest ning seetõttu pole meie eesmärk olnud iga hinna eest kõigilt klientidelt lepingut kätte saada - inimesel peab olema vaba valik," arvab rahuliku turuosa võtmise kohta Sampo Panga säästmise ja investeerimise spetsialist Peeter Schamardin.

Fondijuhid on täheldanud ka klientide senisest teadlikumat suhtumist. "Sel aastal on märgata, et kliendid on muutunud aktiivsemaks ning teadlikumaks, mis on äärmiselt positiivne trend," sõnab Nordea Pensions Estonia juht Angelika Tagel.

Hiljuti turule toodud kuni 75protsendise aktsiasisaldusega fondid on fondivalitsejate sõnul üsna vapralt alustanud. "Esmajärjekorras on selle fondiga liitunud need, kes pikisilmi suuremat aktsiaosakaalu ootasid. Selliseid kliente on umbes nelisada, mis vastab ootustele," märgib Swedbanki pensionifondide juht Fedotova.

Eelmisel nädalal kutsus finantsinspektsioon oma portaalis minuraha.ee inimesi üles tutvuma valitud pensionifondi tootluse ja investeeringutega.

"Just praegu on õige aeg vaadata üle oma teise samba pensionifondi käekäik ja teha otsus, kas jätkata raha kogumist samas fondis või valida selleks mõni teine fond," teatas inspektsioon.

Kohustusliku kogumispensioni fondide tootlus on viimase aasta jooksul olnud väga erinev, infot selle kohta leiab pensionikeskuse lehelt www.pensionikeskus.ee kogumispensioni statistikast.

Inspektsioon soovitab lisaks tootlusele uurida ka fondide aruandeid, kus on kirjas kõik portfellis olevad investeeringud.

"Kuigi see võib esmapilgul tunduda aeganõudev, tuleks enne otsustamist üle vaadata oma fondide viimase poolaasta aruanded. Aruannetest selgub, kas ühe või teise fondi tehtud investeeringud on teie jaoks sobivad ning kooskõlas riskitaluvusega," soovitab inspektsioon.

Pensionifondide poolaasta aruanded leiab näiteks internetist pankade ning fondivalitsejate kodulehekülgedelt ja finantsinspektsiooni tarbijaveebist.

pane tähele