Riigiasutuste ostukirg võib eurole saatuslikuks saada

Eelmise aasta lõpus läksid riigiasutused eelarvete nulli ostmisega nii hoogu, et ainuüksi detsembris kulutati 1,6 miljardit krooni. Aasta lõpuks raisati ära nii 2007. aastast ülekantud kui ka 2008. aasta seadusega määratud raha. Tulemus - lisaks riigi kokku kuivanud maksutuludele kasvasid ka kulud sedavõrd, et 2008. aasta eelarvepuudujäägiks kujunes 5,2 miljardit krooni.

Suurtööstur Jüri Käo hinnangul on Eesti üleminek eurole 2011. aastal käeulatuses, kuid kaheksa selle aasta viimast nädalat otsustavad, kas suudame finišijoone ületada ehk defitsiidikriteeriumi täita.

"Väga loodan, et riigiasutused ja ministeeriumid ei võta ka sel aastal seisukohta, et aasta lõpus on eelarve vaja viimse kroonini nulli kulutada. Kui maksud laekuvad sellises tempos, nagu praegu rahandusministeerium ja Eesti Pank prognoosivad, siis on reaalne võimalus defitsiidikriteerium täita ja 2011 eurole üle minna," oli Käo lootusrikas.

Samas teab ta, et riigimaa müük, millest selle aasta lõpuks loodeti teenida tervenisti 700 miljonit krooni, kiratseb. "Jah, sealt ei tule vist kolmandikkugi sellest, mida loodeti. Aga noh, eks siis pigistatakse riigiettevõtetest viimane välja ja mahutakse ikkagi kolmeprotsendilise defitsiidikriteeriumi sisse," oli Käo veendunud.

Mis juhtub, kui Eesti ei suuda defitsiidikriteeriumi täita? "Kui me ei suuda end kokku võtta ja kriteeriume täita, devalveeritakse kroon uuel aastal. Midagi ei ole teha, millegagi peab ju majanduse käima tõmbama," märkis suurtööstur.

Käo arvates võime euro defitsiidikriteeriumist läbi kukkudes vähemalt viieks aastaks unustada. "Eesti usaldusväärsus saab kõva obaduse ja mitte ainult välisinvestorite, vaid ka meie oma inimeste silmis," lisas ärimees.

Swedbanki vanemanalüütiku Maris Lauri hinnangul on Käo mure eelarveliste asutuste aastalõpu laristamise pärast põhjendatud. "Teatud riskid on seotud ka mittemaksuliste tuludega. Üpris palju riske on seotud kohalike omavalitsuste eelarvetega," loetles Lauri.

Ta lisas, et euro mittesaamine ei tähenda krooni devalveerimist. "Kohe kindlasti mitte! Kui maailma majanduses olukord oluliselt ei halvene, siis peaks kevadel ka Eesti majanduses praegusest palju selgemini olema näha positiivsed märgid," uskus Lauri.

Ka Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa arvates on euro nimel pingutades kriitilise tähtsusega aasta viimased kaks kuud. "Kui aastane langus on suurem kui prognoositud, siis on ka vähem tulusid ja defitsiit võib minna üle planeeritud 2,9%. Pigem on küsimus selles, mis juhtub majandusega: pensionid ja toetused ning arstide ja õpetajate palgad on vaja välja maksta, kui rääkida eelarve suurematest kuluartiklitest," rääkis Eamets.

Kui Eesti eurokriteeriume ei täida, siis ootab meid Eametsa arvates ees üsna karm valik. "Devalveerimine on üks äärmuslik majanduse kohanemisvõime parandamise võimalus. Kui oleme rahul Eesti majanduse praeguse struktuuriga, mis on paljuski orienteeritud odavale tööjõule ning madala lisandväärtusega tootmisele, siis on devalveerimine õige samm. Kui aga tahame, et meie majanduse struktuur muutuks, siis ei ole mõtet toetada devalveerimise kaudu olemasolevaid tööstusi," märkis asjatundja.

Mille taha euro eelkõige takerduda võib? "Eelarve defitsiit ning teiseks pikaajaliste laenude intress, mis ei mahu ka praegu Maastrichti kriteeriumidesse. Kuna meil ei ole valitsuse pikaajalisi võlakirju, siis viimase tingimuse osas on Eestil võib-olla kauplemisruumi. Kui aga Euroopa Keskpangas ei taheta, et meil euro tuleb, siis võidakse ka selle tingimuse mittetäitmist ette heita," nentis Eamets.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Eesti Panga nõukogu eksesimees Mart Sõrg märkis, et kui võtta Euroopa Komisjoni poolt, siis peaks olema neil soov, et eurotsoon laieneks. "Kui seda pole, leiab venitamiseks põhjusi, kas või kahtluse alla seades, et meie eelarvepoliitika võib-olla ei ole jätkusuutlik ning peab veel ootama ka 2010. aasta tulemusi. Leedu puhul 2006. aastal oli just tahtmatus see, miks riik eurorahast tol korral ilma jäi," lisas Sõrg.

Tuleks lõpetada nõidumine ja ennustamine, sest tegu on euro toomise, mitte tulemisega. Defitsiidikriteeriumi täitmise nimel käib aga igapäevane töö paljudel rinnetel. Asi pole hoopiski põhiliselt maksude "laekumises", vaid tulude aktiivses kogumises. Täidame rangelt ja ausalt reegleid, milleks on mitmekesine arsenal. Aastalõpu kulutuste piiramine on üks, aga mitte kõige mahukam tegu.

Halvem kõla on suurettevõtjate viimase aja viisil motiveerida valitsust usalduse õõnestamisega me majanduskeskkonna vastu. Devalveerimine Eestit ei ohusta ega abistaks. Meie erasektori eurovõlakoorem muutuks sellest lämmatavaks, inflatsioon oleks pikaks ajaks kõrge, kahaneks sisenõudlus ja väheneksid veelgi investeeringud.

Tõepoolest on euro tulemine ise väga emotsionaalne küsimus. See lihtsalt tuleb seetõttu ära vormistada, kuigi teame ise ja kinnitab rahvusvaheline ekspertiis, et oleme teinud õigeid valikuid, teinud rohkem kui teised ja liikunud õigel kursil.

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt on Eestil head võimalused täita kõik Maastrichti kriteeriumid. Samas on eelarvekriteeriumi täitmisega seotud mitu ohtu, nagu kohalike omavalitsuste eelarvepuudujäägi suurenemine ja mittemaksuliste tulude alalaekumine. Riigieelarve peab kohanema muutunud oludega sõltumata sellest, kas kasutusel on kroon või euro.

Peamiselt avaldub euro kasutuselevõtu edasilükkumine mõju selles, et majandus taastub aeglasemalt ja eelarveliste strateegiliste kohandamiste elluviimine võib toimuda küll hiljem, aga siis tuleb seda järsemalt teha.