Valgustusest sõltub töö kvaliteet ja tõhusus

Kuigi tehnoloogiliselt on võimalik välja ehitada intelligentseid, ennast sõltuvalt välisvalgusest, inimeste olemasolust ruumis jmt ise reguleerida oskavaid valgustuslahendusi, on need Eestis jäänud siiani rajamata.

Seda isegi siis, kui projekteerija on need esialgsesse projekti sissegi kirjutanud. Põhjus, miks projekteeritud valgustust muudetakse, on proosaline - ajaks, kui uude hoonesse hakatakse lampe paigaldama, on üldjuhul ehitise rajamiseks ettenähtud raha juba otsakorral ning ehk ainus, kust veel annab kokku hoida, ongi valgustus.

Loomulikult, kui tellija endale kindlaks jääb ja odavama (loe: vähem kvaliteetse) lahendusega nõus ei ole, siis peab ehitaja tegema valmis projektis ettenähtud variandi. Ajalugu aga näitab, et üldjuhul on pärast kulunumbritele otsa vaatamist vähestel selgroogu endale kindlaks jääda.

Sageli osutub odavuse tagaajamine ajapikku hoopis uute kulude allikaks. Kuigi Eestis valmistatakse väga kvaliteetseid töönduslikke valgusteid, paigaldame uutesse või vastremonditud hoonetesse ikkagi Hiinas või kusagil mujal tehtud asju.Odavuse eelistamine kestvusele on prevaleeriv ega puuduta üksnes valgustust, isegi mitte ainult ehitust, vaid enam-vähem kõike, mis seotud hanketegevusega, iseäranis riigihangetega.

Üks intelligentselt "mõtlev" valgustussüsteem toimib ASi Glamox HE kontoris Keilas. Ettevõtte turundusjuht Tiiu Tamm on seda meelt, et valgusti iseenesest, saati siis veel terve hoone valgustuslahendus on keeruline süsteem, mille peensusi tellija - tehase või büroohoone haldaja - ei tunne ega peagi tundma. Sestap kehtib rusikareegel, et kui valgusteid paigaldatakse, tuleb jälgida, et igal selle komponendil oleks peale märgitud tootja nimi, tüüp, tehnilised andmed ja sertifitseerimislabori märge või CE-märgis.

"Korraliku valgusti eluiga on moraalset vananemist arvestamata 15 või rohkem aastat, odavatest materjalidest valgustid elavad pahatihti vaid paar-kolm kuud," tõdeb Tamm. "Kui valgusteid monteerivad tehased, kus keegi ei tea midagi valgusti sees toimuvatest protsessidest ning lamp pannakse kokku tundmatu päritoluga osadest, ongi tagajärjeks murenenud kondensaatorid, katkised drosselid jm vead."

Glamoxi müügidirektor Valdo Ruul tunnistab, et Glamoxi valgusti on üldiste arusaamade järgi kvaliteetne ja seetõttu ka kallis valgusti ja ettevõttes ollakse selle üle uhked.

"Hinnad odavamate, väliselt sarnaste valgustitega võivad erineda 50%," märgib ta. "Odavus saavutatakse odavama tööjõu ja vähemkvaliteetsete materjalide kasutamisega. Valdavalt koosneb valgusti ju metallist - vasest, alumiiniumist, terasplekist, mis on börsikaup ja tootjad ostavad seda sarnase hinnaga."

Valdo Ruuli hinnangul ei mõelda meil hankeid korraldades kuigivõrd tulevikule, ei vaagita näiteks hoone kasutamise käigus tekkivaid ekspluatatsioonikulusid erinevate valgustus- ja küttelahenduste puhul. Vaevalt jätkub kellelgi viitsimist ja teadmisigi mõelda, kas see valgus on optimaalse tugevusega, õigesti suunatud ja ega lampidel ole võimalust mõttetult põleda.

Et lõpuni aus olla ja meie ettevõtjaid mitte ülemäära süüdistada, tuleb tõdeda, et kui üleilmne kriis ka Eestimaa ettevõtete hoovile jõudis, on hakatud ka siinmail järjest enam energiatõhususele tähelepanu pöörama.

Nimelt on euroliit välja töötanud ökodisaini direktiivi, mis haagib endasse ka energiatõhususe direktiivi.Nende dokumentide resümee on lühidalt järgmine: uusi tooteid luues tuleb lähtuda sellest, et need oleksid võimalikult keskkonnasõbralikud. See kehtib ka ehitamise puhul, laiemat kajastust on leidnud aga vaid selle direktiivi hõõgniidilampide kasutamist piirav punkt.

Üldiselt on nõnda, et energiatõhususe ja keskkonnasäästlikkuse vahele võib panna võrdusmärgi. Ja ehitamise juures kehtib nõue, et uusehitisi rajades peavad energiatõhususe miinimumnõuded täidetud saama.

Valgusteid ei tohi paigaldada liiga vähe, tekitades liigseid kontraste, kuid ka mitte liialt palju ruumi üle valgustades ja energiat raisates.

"Kui projekteerimise käigus hoone energiasüsteem - valgustus, küte, ventilatsioon - arukalt läbi arvutada, saadakse teada, palju see hoone kulutab ühe või teise variandi puhul ruutmeetri kohta aastas energiat," selgitab Tamm. "Seda teades on lihtne mõistlikke otsuseid langetada."

Anduritega valgustuslahendus säästab vähemalt 1/3 energiast

Kui laos suuremat tegevust ei toimu, on mõistlik, et valgustus põleb seal vaid kümne protsendi ulatuses, sest kaubakastid seisavad ka pimedas suurepäraselt.

Kui nüüd uksed lahti lähevad ja tõstuk uue laadungiga sisse sõidab, löövad lambid täiel võimsusel ergama. Lihtne, töökindel - tõsi, tavapärasest sisse-välja lülitiga süsteemist kallim, kuid samas uskumatut kokkuhoidu võimaldav lahendus.

"Energiat säästva valgustussüsteemi tasuvusaeg sõltub suuresti energia hinnast. Taanis, kus on meie omast neli korda kallim elekter, jääb tasuvusaeg paari aasta piiresse, Eestis on see 4-7 aastat," räägib Valdo Ruul, lisades, et innovaatiline valgustuslahendus säästab energiat 30-70%. Kui hinna üle veel filosofeerida, siis on ju nii, et valgustite eest maksab ettevõte ühe korra, elektri eest tuleb aga maksta kogu aeg."

Praegu on ajajärk, kui räägitakse palju säästulampidest ja LED-valgustitest. Ruul märgib, et vähemalt tööstusliku üldvalgustuse jaoks on LED veel toores, parim valgusandja on praegu ikkagi luminofoorlamp ja selle modifikatsioonid.

Ebaühtlast valgusvoogu ja lambi vilkumist aitavad vähendada kõrgsagedusmuunduritega varustatud liiteseadised, mis võtavad ka vähem võimsust - valgusti jääb samaks, aga senise 90W asemel tarbib 75W energiat.

Ruul möönab, et tööstusruumides pole juhitavate valgustussüsteemide väljaehitamine lihtne, sest töökohtadel on erinevad nõuded, suure käivitusvoolu tõttu on ka tõuked vooluahelas suured ning sageli ilmneb, et tootmistsehhis polegi tarvis valgustust eriti automaatseks teha. Küll on seda tarvis ruumides, kus käiakse vaid paar korda päevas - seal võib liikumisanduri kasutamisega säästa kuni 90% energiast.

Tööruumi vale valgustus võib mõjuda ka stressitekitajana. Inimene saab 90% igapäevasest informatsioonist silmade kaudu ja kui tal tuleb olla kaheksa tundi vastikult plinkiva laelambi all, siis hästi see tema meeleolule ja psüühikale ei mõju. Värisevate ja plinkivate valgustite töös võib ilmneda stroboskoopnähtus - inimene ei näe pöörlevaid masinaosi, võib kusagile vahele jääda või hakkab töös vigu tegema.

"Vale üldvalgustuse tõttu võib töötajail kaduda motivatsioon, tekkida stress, lisanduvad haiguspäevad," kirjeldab Ruul. "Samuti peavad lambid olema ohutud nii töötajaile kui toodangule - näiteks plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama valgusteid, kus on välditud sädelus ja mis vooluvõrgust lahutamata avamise korral ennast automaatselt pingest lahti ühendavad."

Toidutööstuses on mõnikord nõutavad steriilsed bakterikindlad valgustid, eraldi valgustid on madalate temperatuuride, vibratsiooni jm eriolukordade puhuks.

Ruul lisab, et valgustuse automatiseerimisega ei maksa liiale minna. Rajades lahenduse, mida niikuinii keegi kasutada ei oska, saadakse loodetud kasu asemel hoopis asi, mis küll lähedane täiuslikkusele, ent selle kasutamine on ebaefektiivne.

Avalikkuses kütab kirgi vanade heade hõõglampide keelustamine.

Tiiu Tamm kinnitab, et erinevalt laialdasest arvamusest pole tegemist euroametnike kiusuga, ühtede tootjate eelistamisega ega tarbimise õhutamisega - säästulamp on hõõglambist tõepoolest märksa säästlikum. Eesti kaubanduse probleem on aga selles, et häid säästulampe liigub vähe.

"Säästulamp on hõõglambist kallim, kuid enamasti mitte samavõrra parem," tõdeb Tamm. "Ka säästulampe on odavamast hinnaklassist ja need ei anna kallitele omast kokkuhoiuefekti."

Säästulampide vastalised väidavad, et erinevalt vanadest hõõglampides sisaldub neis elavhõbedat. Tõepoolest - hõõglampides elavhõbedat pole, aga nende valmistamiseks seda kasutatakse ja nõnda paiskub õhku palju rohkem elavhõbedat kui see pisku, mis säästulampides sisaldub.

Kliima üleilmsele soojenemisele on elavhõbeda, väävli ja süsihappegaasi atmosfääri paiskumisel palju suurem mõju, kui me seda endale tunnistada tahame.