Odavaim võib tellijale kalliks minna

NCC tegevjuhi Toomas Aagi sõnul võidab riigihangetel madalaim, mitte soodsaim hind. "Need on erinevad asjad. Odavuse printsiip ei taga parimat tulemust, kuid sellest loobumine võib hangete tegijad väga libedale teele viia," nentis ta.

Pärlini juhi Enno Pikkpõllu arvates peaks olema ka teisi kriteeriume peale madalaima hinna. Tema sõnutsi on praegu nii, et tellija võib saada ka sellise ehitaja, keda ta mitte kuidagi ei soovi ega taha. "Ja seda isegi kohtu korras, kui muidu püüad teda kõrvale jätta," ütles Pikkpõld.

YIT Emico tegevjuht Margus Tammik ütles, et tellija ehk siis riik kaotab nii rahaliselt kui ka kvaliteedis. "See süsteem on tegelikult väga vale," sõnas Tammik. Tema hinnangul peaks lähtuma mediaanhinnast ja kui pakkumine on mediaanist 15-20% madalam, langeks pakkuja automaatselt välja. Muidugi tekib küsimus, milline on see õige protsent.

Facio Ehituse juhi Toomas Trombi hinnangul on madalaim hind kindlasti ja vaieldamatult kõige õiglasem kriteerium ja otstarbekaim ka riigi raha kasutamise seisukohalt. "Ükski teine kriteerium, sealhulgas mitmed kavalad valemid, ei ole nii selge ja objektiivne, kuigi mõned kriitikud seda väidavad," märkis ta.

Trombi väitel on alapakkumise tinginud ehitusturu järsk langus ja ta ei soovitaks hetkeolude sunnil kiirustada riigihangete seadust muutma. Ehitusturu taastumise faasis võivad hetkeemotsioonidel põhinevad muudatused valusalt kätte maksta.

Tellijad saaksid ise olukorda leevendada hanke põhjaliku ettevalmistusega. "Kui ikka hankedokumentides on kõik vajalikud tööd põhjalikult kirjeldatud ja nende mahud täpselt välja toodud, siis saab tellija alati ilmse alapakkuja hankelt kõrvalda," väitis Tromp.

Merko Ehituse tegevjuhi Tiit Robeni arvates on põhimõte, et võidab parima hinna pakkuja, ainumõeldav.

"Merko ettepanek oleks, et kui esimese ja teise pakkuja vahe on liiga suur (üle 10%), siis oleks hankijal õigus küsida summale, mille võrra esimene on järgmisest odavam, täiendav tagatis pangagarantii näol," sõnas ta.

Võitma peab soodsaima pakkumise teinud ettevõtja. Kahjuks kipuvad väga paljud rebima seaduse kontekstist selle n-ö soodsaima pakkumise mõiste välja ning kuulutavad pidevalt, et üks või teine leping tuleks sõlmida üksnes seetõttu, et keegi on teinud hinnalt odavaima pakkumise. Lisaks sätestavad hankijad ka teisi kriteeriume, mille täitmine on üldse eelduseks, et hakata pakkujate hindu võrdlema. Ning soodsaimaks saab seaduse mõistes tegelikult nimetada üksnes seda odavaimat pakkumist, mis on edukalt läbinud kõik sätestatud nõuded tingimustele.

Minu arvates oleks vaja pigem reformida hangete menetlemisega seonduvat kui nuriseda pidevalt seaduse kallal.