Kinnisvaraärid Bulgaarias - eestlased tšetšeenide lõksus

Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale siin väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid.

"Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära," räägib üks Ozdojevi poolt Bulgaariasse meelitatud ettevõtja, kes asutas seal koos Varna tšetšeeni allilmaga seotud inimestega ühisfirmad Družba-3 ja Tšaika 2007.

"Nende eesmärk oli natukene kahtlane. Nad kontrollisid hindu nii hästi, et meile jäigi arusaamatuks, kas nemad üldse sinna mingit raha reaalselt panid. Põhimõtteliselt said nad meie rahaga omanikeks," lausub teine eestlasest Družba-3 osanik.

Kolm-neli aastat tagasi oli Eestis elu ilus - majandus kasvas mühinal ja kinnisvarabuum tõotas üha suuremat rikkust. Eestlaste taskutes sügeles vaba raha. Osa neist tõttasid Gildi omanike mesijuttu kuuldes Armeeniasse kulda kaevandama. Teised jäid uskuma hästiriietatud ingušši Ahmed Ozdojev imelisi lugusid Musta mere ääres asuvast Varna linnast ning selle ümbruses olevatest kuurortidest.

"Mina tunnen seal kõiki ja aitan teil odavalt maad osta," oli investorite sõnul Ozdojevi pika jutu põhiline sõnum.

Eestlased hakkasidki raha tuulutama. Kes võttis oma väikefirmast välja kogu kasumi, kes lootis siinsel kinnisvaraturul teenitud miljoneid võimendada Bulgaarias.

Kedagi ei heidutanud teadmine, et Ozdojev oli hiljuti vabanenud vangist, kuhu ta pisteti mitmeks aastaks grupiviisilise väljapressimise eest, kui üritas 1990ndate lõpus toore jõuga võtta üle ühte toidutööstust.

Iga ettevaatlikuma inimese jaoks piisanuks ahvatlusest keeldumiseks lihtsast guugeldamisest ja paari 1990ndate lõpus ilmunud artikli lugemisest, kus kohtu all olnud Ozdojevit nimetati koguni Eestis tegutseva ingušši maffia juhiks. Üllatuslikult ütlevad ettevõtjad, et kuritegelik taust neid ei häirinud. Vastupidi, sisendas hoopis julgust, sest selliste karmide meestega on kindlam tundmatus kohas vette hüpata - omasid ju ei peksta?

Varnas oli Ozdojev loonud sidemed Jahia Hašieviga, keda Bulgaaria meedias on nimetatud ka Varna piirkonnas tegutsevaks tšetšeeni allilma liidriks.

Hašievi taust on sedavõrd kirju, et selle põhjal annaks vändata mõne kassahiti. Näiteks on ta istunud aastaid vangis ulatusliku käibemaksupettuse eest, teda on seostatud Iiri Vabastusarmee (IRA) ninameestega, kes on paigutanud suuri summasid Ida-Euroopa kinnisvaraturule. Lisaks on Hašievi partnerite hulgas nii prostitutsiooni organiseerimise, narkoäri, väljapressimiste kui ka relvade salakaubanduse kahtlusega Bulgaaria uurimisorganite huvi all olnud tegelasi.

Vabaduses olles viie ihukaitsja saatel ringi liikuv Hašiev vahistati Bulgaaria politsei poolt uuesti selle aasta märtsis. Ta ootab praegu kohut. Seekord süüdistatakse teda väljapressimises.

Pärast Ozdojevi keelitusel rahapakkidega Varnasse suundumist hargnesid sündmused eestlaste jaoks valdavalt ülikiiresti. Bulgaarias asutati ettevõtted ja loetud päevad hiljem ilmusid firmade nimele erinevad maatükid, kord koos majadega, kord lihtsalt põllud.

Maatükid valisid välja ja hinnad leppisid müüjatega kokku tšetšeenid, kellest said mõnel juhul eestlaste kaasosanikud Bulgaarias asutatud firmades. Eestlaste uued äripartnerid olid kohalike ajakirjanike sõnul teada-tuntud kuritegeliku jõugu liikmed.

Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.

Näiteks osteti eestlastele maatükid Varna lähedal asuva kaheldava väärtusega ja mustlastega asustatud Ignatievo küla lähistel 2 euroga ruutmeeter, lepingutesse kirjutati aga hinnaks 18 eurot ruutmeetri eest.

"Kohalikud arvavad, et toimub rahapesu, kuid tegemist võib olla ka lihtsalt eestlastest partnerite petmisega," nentis Äripäeva abistanud Varna ajakirjanik Rositsa Penkova. Bulgaarias on ebatavaline, et lepingus tahetakse näidata tegelikult makstust suuremat hinda, vastupidine käitumine on maksudest hoidumiseks hoopis levinum.

Kirjeldatud maatehingud organiseeris eestlastele Hašievi lähikondlane Umalt Osmaev, kes hiljem koos eestlastega ka firmas Družba-3 omanikuks sai.

Üks müüjatest ütles Varna ajakirjanikule, et talle jäi arusaamatuks, miks tema maad osta taheti, sest sinna ei saa midagi ehitada. "Maa osteti selleks, et see kallimalt edasi müüa," arvab maast lahti saanud kohalik elanik.

Sarnaseid lugusid võivad jutustada mitmed Varna ümbrusse investeerima meelitatud eestlased. Üks petta saanud eestlasi aidata püüdev ja siinse allilma tegemistega kursis olev inimene lausub, et avalikult julgeb enda nöörimisest nimetatud seltskonna poolt rääkida üks inimene kümnest. Ülejäänud loodavad, et läheb veel hästi või lihtsalt kardavad. Ka tema ei taha oma nime avaldada ja soovib jääda anonüümseks.

Inguššide kohta ütleb ta, et nende esindajad ei ole Eestis kümne mõjuvõimsama kurjategija seas, aga oma sigaduste poolest on nad siin üks püsiv rahvuslik grupp.

"Seda, et siinne ingušši jõuk ja Bulgaaria tšetšeeni jõuk on seotud, on rääkinud nii need, kellel on seal hästi läinud, kui ka need, kellel on probleeme olnud. Need grupid, inguššid, tšetšeenid, nad on võrdlemisi jultunud küll," lisab ta.

Kõnekas fakt on seegi, et üleriigilises meediaväljaandes töötav ja meid samuti aidanud Bulgaaria uuriv ajakirjanik, kel Äripäev palus Hašievit iseloomustada, vastas lühidalt, et Hašiev on liiga ohtlik ja et ta soovib jääda anonüümseks.

Mis on eestlaste värbamisega tegelenud Ozdojevi edu võti, et talle pimesi järgneti? Mehega kokku sattunud nimetavad tema trumbiks eelkõige soravat juttu, aga ka prominentseid ärimehi, kes Ozdojevi sõnul "temaga pundis" olevat.

Bulgaaria registritest ja internetist andmeid otsides ilmneb, et Ozdojevi firma on otsapidi seotud Hansapanga asutaja Andres Saame ettevõttega, mis tegeleb suurarendusega Varna lähedal Kuldsetel Liivadel. Selle projektiga oli seotud ka Sampo Panga endine juht Härmo Värk.

Saame ja Värgi kaudu enese reklaamimisel Ozdojev end Äripäeva allikate kinnitusel tagasi ei hoidnud.

Värk tunnistab Äripäevale, et tema on Ozdojeviga kohtunud küll. Kuuldes väidet, et mitmete eestlaste sõnul on Ozdojev inimesi meelitanud ja ka rahustanud just Värki ja Saamet kui oma partnereid mainides, hakkab Värk naerma ja ütleb, et sellise promotsiooniga ta kursis ei olnud.

Prominente leiab aga Varna kinnisvaraärist teisigi. Seal on ärihuvid pankrotihaldur Andres Hermetil ja notar Aivar Mesikäpal. "Ahmed Ozdojeviga olen ma kohtunud küll, aga tema meid sinna otseselt ei viinud ega partnereid ei soovitanud. Kuna ta on ka Eestist, siis me arutasime lihtsalt," lausub Mesikäpp.

Ozdojevi osalusega firmades jäävad silma veel kaks tema eestlasest partnerit - altkäemaksu võtmise eest karistatud endine maksuametnik Ahti Lille ja Tallinna tuntud söögikoha Seiklusjutte maalt ja merelt omanikuks nimetatud Gunnar Urb. Viimane on Ozdojevi abikaasa Pille-Triin Urbi vend. Ozdojev elab Tallinnas Kadriorus Gunnar Urbile kuuluvas korteris.

Gunnar Urb ei soovinud Äripäeva küsimustele vastata, nimetades küsimusi kallutatuks. Ka Pille-Triin Urb ei soovinud oma abikaasast rääkida.

Ozdojev ise aga ütleb, et ta ei ole mingeid kinnisvaraprojekte eestlastele vahendanud. Andres Saamet ja Härmo Värki ta enda sõnade kohaselt ei tunne, kuigi Värk väidab vastupidist. Samuti eitab ta tutvust Jahia Hašieviga.

Ozdojevi meelitusel Bulgaaria kinnisvarasse raha matnud investorid aga jutustavad, et Hašieviga viis nad kokku just Ozdojev. Väidetavalt on Ozdojev ja Hašiev tülli pööranud, kuna kohale meelitatud eestlaste raha kippus Ozdojevist mööda liikuma.

Eestlasi Bulgaariasse otse allilma õuele meelitanud ingušš Ahmed Ozdojev on enda ettevõtte võluväel ka Hansapanga asutaja Andres Saame osalusega firma koostööpartneriks sättinud. Ozdojevi ja vangis istunud endise kõrge maksuametniku Ahti Lille firma müüb ekspankuri osalusega uhke arenduse kortereid.

Varna linna lähedal Musta mere äärsetel kuldsetel liivadel kõrgub Amfora Palace'i nime kandev kortermaja, mille ostsid ligi kolm aastat tagasi Andres Saame suurosalusega Toompeamaja ning endise Sampo Panga juhi Härmo Värgi vedamise all tegutsenud investeerimisfirma Satnam Europe, mis paigutab väikese hulga, kuid jõukate välismaiste investorite raha Eestisse ja mujale Euroopasse.

Otse vahutavate lainete piiril kaharate puude vahel asuva magusa arenduse ostulugu katab saladuseloor. Varna piirkonnas tegutsevad eestlased teavad rääkida, et Ozdojev otsis sellele arendusele kuude viisi ostjaid. Keegi pidi sel juhul ingušši viima kokku Saame ja Värgiga, kuid siin infolõng katkeb.

Saame pikaaegne äripartner, Amfora Palace'i juht ja üks omanikest Einar Entsik eitab esialgu, et ostutehingut vahendas Ozdojev.

Pärast küsimust, kas ta lükkab ümber jutud, et Ozdojev tehingule kaasa aitas, otsustas Entsik otsa siiski lahti jätta: "Ma ausalt öeldes ei kommenteeriks üldse, kelle kaudu me ühe või teise info saime. Pigem niimoodi."

Entsiku sõnul otsisid nad spetsiifilisi investeerimisvõimalusi ja pakkumisi tuli igasuguseid.

Kas tunnete Ahmed Ozdojevit? "Tunnen enam-vähem kõiki, kes samas piirkonnas midagi teevad," ei soovinud Entsik vastata küsimusele konkreetselt "jah" või "ei".

Varna ajakirjanik Rositsa Penkova iseloomustas Amfora Palace'i asukohta järgnevalt: "See on ehitatud kuulsaima Bulgaaria kuurorti Kuldsed Liivad parki. Teoreetiliselt on ehitus rahvuspargis võimatu ning arusaamatuks jääb, kuidas Amfora Tursil (arenduse omanikfirma enne eestlasi - toim) õnnestus saada ehitusluba ja hävitada palju puid."

137 korteriga arendus vajas pärast eestlaste kätte liikumist hädasti partnerit, kes võtaks korterite müügi enda peale. Amfora Palace'i koduleheküljelt leiab kontaktide alt ettevõtte Baltic House e-maili aadressi, Skype'i kontakti jm. Baltic House kuulub Ozdojevile ja tema kompanjonile Ahti Lillele. Kummalisel kombel väidab Ozdojev, et tema ei tunne Saamet ega Värki ja on neist vaid lehest lugenud. Ühe allika väitel sokutas aga just Ozdojev Lille Saame ja Värgi juurde korterite müügiga tegelema.

Äripäeva allika jutu õigsust kinnitab ka Härmo Värk ise. "Ozdojeviga olen ma kohtunud küll, aga ega ma temast eriti ei tea, et mis tema ärid on või millega tegeleb. Ma tean, et ta on Ahti Lille partner. Aga mida Baltic House või Ozdojev täpsemalt teeb, seda ma tõesti ei oska kommenteerida," räägib Värk.

Sarnaselt Ozdojeviga on ka Lille sattunud seadustega pahuksisse. 2005. aastal kolksus kohtuhaamer süüdimõistvalt Lillele, kes maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Põhja I talitust juhtides võttis üle 300 000 krooni altkäemaksu. Kohus mõistis mehe selle eest neljaks kuuks vangi. Nüüd leidsime Lille Bulgaarias tuntud Eesti ärimeestele kuuluva firma kortereid müümast.

Lille püüab esiotsa Amfora Palace't puudutavatest küsimustest kõrvale hiilida, ent lõpuks tunnistab siiski, et "Bulgaarias registreeritud äriühingud Baltic House ja Amfora Palace omavad tõepoolest koostöölepingut".

Entsikul pole Lillele mingisuguseid etteheiteid. Küsimusele, kuidas ta Lillega trehvas, vastab Entsik, et kui hakkad ühes kohas midagi tegema, siis tekib mingi tutvusringkond ja Lille oli üks nendest, kes seal elab.

Kogu vestluse võtab Entsik kokku nii: "Meie väga avalikud persoonid pole, nagu isegi näinud olete. Midagi suurt meil öelda pole, jah, arendame juba mitmendat aastat. Praeguse tempoga läheb kaks-kolm aastat veel ja ongi kõik."

Oma äripartneri Andres Saame kohta ütleb Entsik, et temaga on mõttetu üritada kontakti saada, ta niikuinii ei kommenteeri sõnagagi.

Bulgaariasse Varna kanti investeerinud eestlane, kes palus oma nime intervjuu juures mitte avaldada, räägib oma tülist Ahmed Ozdojeviga ja kokkupuutumisest Jahia Hašieviga.

Intervjuu eestlasest kinnisvaraarendajaga.

Mul on natuke piinlik, ma olen ise rumal olnud. Asi algas sellega, et Ahmed Ozdojev kutsus minu sõbra Bulgaariasse ja me hakkasime sõbraga seal tegutsema. Ühel päeval, kui istusin Varnas restoranis, tuli Ozdojev kõrvalrestorani ja kutsus mu oma lauda. Ma teda nägupidi teadsin, olin lennukis näinud. Ta jutustas, et on Ahmed ja pakub kõigile Varnas tegutsevatele eestlastele abi ja tahab selle eest raha saada. Sisuliselt pakkus "katust" ja rääkis, et kõik asjad käivad läbi tema.

Mina tõin talle kolm põhjust, miks ma mingit raha maksta ei kavatse: esiteks, nii käisid asjad 1990ndate alguses, mitte praegu, teiseks, mina pole eluski ühelegi pätile sentigi maksnud ja kolmandaks, kui tahad eestlaste käest raha, siis mina olen setu, mitte eestlane. Tema ütles, et arusaadav ja küll ma edaspidi näen...

Allilma liider?! Olete näinud teda või? Ta on tavaline jobu.

Jah, ikka. Dikajev. Haron Dikajev on tema boss ju, tegelik tšetšeenide boss. Ozdojev on tavaline jobukene seal. Olen kuulnud eestlastelt, kes Bulgaarias midagi ostsid, et Ozdojev tahtis igale poole umbes 10 protsendiga omanikuks pääseda. Väitis, et tema teab olukorda ja kaitseb kõiki. Lapsejutt, noh. Mina ei ole talle sentigi maksnud.

Ühe minu ettevõtte Rahe Buli kaudu. Pealegi, eestlasi, kes seal reaalselt äri ajasid, oli võib-olla ühe-kahe käe näppudel üles lugeda. Teretanud olime varem ka ikka.

Minu viga oli see, et ma ostsin kaks korterit Bulgaarias ja kuna tema (Ahmed Ozdojev - toim)… Nüüd läheb alles lugu põnevaks! Kuna ma olin laisk ega tahtnud kogu aeg seal Bulgaarias kohapeal olla ja kaks suurärimeest ostsid seal suure kompleksi ning Ozdojev oli kuidagi neile seal külje alla pugenud, siis…

Jah, nad ostsid suure kompleksi Varna külje alla Kuldsetele Liivadele. Ja siis nad ülemuseks panid sinna läbi Ozdojevi, ma ei tea, kuidas, vangist vabanenud endise kõrge maksuametniku Ahti Lille. Ozdojev on selline pehme vend, libe vend, ta ei näe üldse päti moodi välja. Ma alati naersin, et kui vanasti käisid pätid kuldkett kaelas ringi, siis tema käib särav laptop kaenlas.

Hästi riietatud, varastatud raha eest paneb end kallilt riidesse, mitte ei käi dressides nagu vanasti. Üleni valges, nagu need suursulid käivad.

Ei-ei, teise kohta. Aga miks ma Saamest ja Värgist rääkima hakkasin - nad võtsid endale tööle Ahti Lille, Ozdojev pakkus ta neile välja. Lille oli just vangist vabanenud ja temaga ma sain siis kokku linnas ja ta rääkis inimese moodi, et Eestis tal pärast vanglat tulevikku poleks, et müüb nüüd Saame ja Värgi majas kortereid ja teeb ausat tööd.

Tema oli ainuke eestlane, kes seal kohapeal pidevalt elas kuude kaupa. Mul oli plaanis oma kaks korterit ära müüa ja mõtlesin, et kui Värk ja Saame teda usaldavad, normaalsed valged inimesed, on ju, võin mina ka usaldada. Leppisin temaga kokku, et ta saab 10% korterite müügist. Tegime eraldi firma ja tegin korterid firma nimele lolli peaga, tema sai sinna juhatuse liikmeks. Iga korteri müügi puhul peab olema omanike nõusolek ka.

Mis edasi sai, sellest võiks filmi stsenaariumi kirjutada, aga fakt on see, et Ahti Lille müüs need korterid maha ja raha võttis endale. Võltsis minu kui omaniku allkirja, käis notaris ja müüs ära. Hiljem, kui ma korterite saatusest kuulsin, sain Ahti Lillega kokku Bulgaarias, ta tuli koos kahe pätiga ja ütles, et nüüd on selline lugu, et raha on Ozdojevi käes, räägi Ahmediga.

Ahmed käskis tal raha endale anda. Mul on see vestlus lindistatud ka. Ma ütlesin, et mina ei viitsi sellist debiili juttu rääkida ja lähen politseisse. Siis nad ehmusid ära, et ära mine politseisse, proovime kokku leppida, ostame mingi maatüki odavalt veel juurde ja... Andsin ikkagi asja politseisse. Bulgaaria kohtud jahvatavad aeglaselt, kuid kindlalt. Nüüd on asi prokuratuuris, kõigepealt oli uurija käes pool aastat ja tehti kindlaks, et notari lepingutel polnud minu allkirjad.

Ma helistasin nende firma juhatajale Einar Entsikule pärast seda, kui Ahti Lille minu tagant varastas ja hoiatasin neid tema eest. Ise mõtlesin Lillet usaldades, et normaalsed inimesed (Saame ja Värk - toim) endale kelme tööle ei võta, aga kõik eksivad.

Jah, ma ise olin rumal, et teda uskusin. Lille rääkis mulle pika jutu Saame ja Värgi kohta. Nood olevat öelnud, et neil on kinnisvara mitmel maal ja Lille saab hakata müügipealikuks, kui Bulgaarias kõik hästi läheb. Ilus perspektiiv, tal silmad särasid nagu elektrijänesel. Mõtlesin, et inimene ei hakka ju mingi nõmedusega riskima.

Nende firma juhataja Einar Entsik tänas mind väga, aga ütles, et neil on teine olukord, kuna korteritel on panga hüpoteek ja iga tehingu juures osaleb panga esindaja.

Entsik kurtis, et peaks ruttu kellegi teise asemele leidma, aga Ahti Lille on seal juba pikalt olnud ja hästi informeeritud. Arvas, et pigem tugevdab kontrolli, kui Lille ära saadab.

Pool aastat on möödas ja ma ei tea, mis nüüd edasi on saanud. Kuu aega tagasi elas Lille igatahes endiselt nende majas. Ju ta ikka müüb edasi, lihtsalt hoitakse rohkem silm peal.

Ozdojev viis mind Hašieviga kokku, aga mul ei ole Hašievile selliseid etteheiteid nagu Ozdojevile ja Lillele.

Jaa-jaa.

See tuli jutu sees kahepoolselt, aga põhimõtteliselt tema pakkus jah.

Ei kontrolli, see on linnalegend, muinasjutt. Lihtsalt tuttavad tulevad, Ozdojev kohtub nendega ja räägib, et tema tunneb olukorda ja inimesi, tema kaudu saab odavamalt, võetagu teda 10 protsendiga firmasse sisse. Inimesed kuulavad, suud ammuli, esimest korda Bulgaarias… Nad ei tule ähvardamisega peale, vaid libeda jutuga.

Praegu seisab, juba aasta aega ehitus seisab.

Jah, 25% osalusega, varem kuulus neile 50%, aga müüsid osa ära.

Ei, teistele eestlastele.

Minu põhimõte on see, et kui on normaalsed Eesti mehed, siis mina ei hakka ilma nende teadmata ajakirjanikule loetlema nimesid, see oleks inetu.

Jah. Sellega ostsime ühe maatüki Varnas, lihtsalt maatükk, ilma hooneteta. Praegu seisab lihtsalt.

Jah, ta on väga normaalne inimene, tunneme üksteist juba aastaid.

Ei karda. Mis puudutab Hašievit, siis ta on 25% omanik Rahe Bulis, ühegi äriseaduse järgi ei saa selle osalusega midagi teha reaalselt.

Siin tuleb mul ainult peeglisse vaadata.

Ainuüksi kahe korteri peale üle 100 000 euro.

Mul on piinlik öelda seda summat.

Väike käbe tüüp, hea jutuga.

Absoluutselt, valgest sonist kuni valge ülikonnani välja. Kuldsõrmus, kõik selline.

Jaa, sõbralik, tänapäeval on nad kõik sõbralikud.

Muidugi. Tal on kogu aeg viis "kappi" kaasas.

Nad võivad ähvardada küll, et kui seda või teist ei tee, siis eluga sealt ära ei lähe. Ma arvan, et mõni on ikka oma elu pärast kartma hakanud. Eestlasi on lihtne hirmutada, kui nad pole endale selgeks teinud, et tänapäeval on ikka politsei üle kõige.

Bulgaarias tšetšeenidega ühise firma Družba-3 asutanud Horre Saluste ja Kristjan Metsur ütlevad, et läksid kinnisvaraga spekuleerima lootuses suurt tulu teenida, kuid tegelikult said hoopis suure kahju.

Intervjuu Horre Saluste ja Kristjan Metsuriga.

Horre Saluste: Raha jäi üle. Panime magama ja sinna see jäi.

Kristjan Metsur: Tutvusringkond laienes ja erinevate ärimeestega vestluse käigus jõudsimegi mõtteni, et Bulgaaria on tore koht, kuhu võiks minna vaatama, et äkki saab midagi teha.

Saluste: Kinnisvaraspekulatsioon oli meie idee, väga lihtne. Osta odavalt ja müüa kallilt.

Saluste: Paar miljonit mitme maatüki peale Musta Mere äärse Varna linna ümbruses.

Metsur: No ei ole võimalik müüa seal.

Saluste: Seal ei ole turgu, kes ostaks. Välismaalased on laiali jooksnud, sisuliselt seal tekitati suurem kinnisvaramull kui meil.

Metsur: Parem pärandame lastele, nagu siin mõned räägivad, kes ka sinna raha on pannud.

Metsur: On ikka …

Metsur: No erinevate inimestega kohtumiste käigus ja niimoodi need tutvused arenesid seal.

Saluste: Maade osas, minu enda naabrimees Kadriorus tegeles väga suures mastaabis kinnisvarainvesteeringutegaseal. Ta meelitas meid kaasa sisuliselt. Tundus hea investeering. Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära ja maa oli meie nimel.

Metsur: Ütleme nii, et kohalikud kinnisvaraärimehed, kellest mõni ka meiega koos sellesse maatehingusse astus. Aga nende eesmärk oli natuke kahtlane. Nad kontrollisid hindu nii hästi, et meile jäigi arusaamatuks, kas nemad üldse sinna mingit raha reaalselt panid. Põhimõtteliselt said nad meie rahaga omanikuks.

Metsur: No kogu see müüjate info on nende kontrolli all. Otse müüjateni heades kohtades pääseda oli keeruline.

Saluste: Me ei tundnud turgu. Seal oli, kas usaldada või mitte. Kui sa lähed kohale ja tundmatusse vette, siis on väga palju hoiatatud, kuidas Eesti ärimeestele on sõna otseses mõttes vesi peale tõmmatud. Seetõttu me nägime ainult sellist varianti.

Saluste: Ei, see kontakt oli meil Eestist juba olemas.

Metsur: Tema oli tegutsenud seal aastaid juba.

Metsur: Mina tema nime ei nimeta.

Saluste: Jaa.

Metsur: Ega väga üllatusena ei tule. Eks me midagi oleme ise ka kuulnud.

Saluste: Lihtsalt, et hunt nagu naabrimeest ei puutu või… Ilmselt midagi sellist. Meil läbisaamised olid tegelikult head. Ei olnud mingit probleemi, et ei peaks usaldama.

Saluste: No mis kotti siin enam pähe tõmmata on? Raha lihtsalt ei ole enam.

Saluste: No põhimõtteliselt jah.

Metsur: Ma arvan, et neil ei ole pointi meile kotti pähe tõmmata, nad said lihtsalt nii kõvasid vahendustasusid sealt iga maatehingu pealt. Kui nad ongi pätid, siis see on pättide püüdlus muutuda tavalisteks ärimeesteks. Meilt nad küll raha ei hakanud välja pressima, suhtlus oli täiesti normaalne. Ega meie ei ole ainukesed ärimehed, ma ei hakka nimesid nimetama, aga on mõned tuntud ja mõned tundmatud Tallinna ärimehed, kes samamoodi sinna investeerisid samade isikute kaudu.

Saluste: Väga soliidsed ja ausad inimesed.

Metsur: Eeskujud olid meil olemas ja polnud kahtlust, et saame maffia jooksupoisteks ja võlgnikeks või satume väljapressimise ohvriks.

Metsur: See kahtlus tekkis alles pärast tehinguid.

Metsur: Ei, me siiamaani suhtleme nendega mõnusalt. Võime rääkida maast ja ilmast.

Saluste: Nad on naabrid ju.

Metsur: Nad võtsid ebamääraselt suurt vahendustasu, mille puhul me ei teagi, kui suur see oli, aga mis nad muud ikka… Selles mõttes muidugi pügasid, aga…

Metsur: Me oleks ise ka võinud olla seal ainuosanikud, aga tahtsime seda ringi suurendada ja tahtsime, et nemad oleksid meie äripartnerid ja aitaks meil maid hiljem edasi müüa. Ütleme, et see oli pooleldi nagu meie soovil isegi, et nad meie äripartneriteks said.

Saluste: Me nägime, et neil on palju mõjuvõimu ja palju kontakte. Selliste inimestega on alati parem piirkondlikult asju ajada kui nendega, kes mitte millestki ei tea ja kellel mõjuvõimu pole.

Metsur: No seda me ei teadnud. Me ei läinud kusagile politseisse ega saanud kohalikest bulgaariakeelsetest ajalehtedest aru, kui nendest kirjutatigi. Kui oleks teadnud, siis me poleks olnud ostjad.

Saluste: Meie tõmbasime neid selles mõttes sisse, heas usus, nagu meid tõmmati sisse. Aga oma otsused nad loomulikult tegid ise.

Metsur: Jah.

Saluste: No milleks ikka võtta sealt välja mingi 100 000-200 000, kui sinna alla on pandud 5 miljonit.

Saluste: Nende maade peale võis see suurusjärk olla 5 miljonit kokku. Aga on eestlasi, kes on sinna oluliselt suuremaid summasid magama pannud.

Metsur: Nad samamoodi käivad mööda Tallinna ja kiruvad.

Saluste: Ahmed on paljusid nimesid maininud meile.

Saluste: Tema oli nii-öelda kohalik müügimees meil siin. Ahmed, kes tegutses Eestis ja tõi ärimehed sinna.

Saluste: Aga võib-olla ongi turvalisem. Siis keegi ei löö rohkem.

Metsur: Tegemist pole enam 1990ndatega, kus dressipükstes kusagil BMWdes asju lahendati nugade või püstolitega, vaid on liigutud reaalsetesse äritehingutesse ega tehta enam nii, et tuled rahaga kohale, lüüakse kaikaga pähe ja võetakse raha ära ning visatakse sind kraavi.

Metsur: See ei ole enam meie asi. Mis me ikka torgime, et kuule mees, kuhu sa oma raha paned. Me ei olnud ju mingid saunasõbrad, et istume õlle ja šašlõki taga ja küsime, mis sa rahaga edasi teed. Olime neil head ärituttavaid ja saime asju kiiresti ajada.

Metsur: Me ei andnud nende kätte, me läksime notarisse ja andsime müüjate kätte.

Metsur: Jah, vormistasid ja… Müügi puhul neist enam muidugi abi ei ole, peame ise hakkama otsima ostjaid… Seni ei tasu veel ära müümine.

Saluste: Ilmselt praegu tasub seal osta odavalt.

Metsur: Jah, kui Eesti ärimeestel usku on, siis tasub osta. Mõni, kellel raha vaja on, müüb väga hea hinnaga praegu maid maha seal.

Metsur: (naerab - toim) Igaüks valib oma kontaktid ise. Meie ei hakka kedagi soovitama.

Äripäevale telefoni teel antud intervjuus eitab Ozdojev oma seost nii Jahia Hašieviga kui ka eestlastele kinnisvara vahendamist.

Kohtumisest mees keeldus, kuna tal polevat mingit huvi enda tegemistest rääkida.

Jah, tegelen.

Sellega ma ei tegele. Meil on enda huvid seal, aga me ei vahenda.

Aga ma olen juba ammu seal. Mul on Moskvas äripartnerid ja nende kaudu.

Ei ole mõtet.

Mul ei ole mitte mingit huvi kokku saada ja enda tegemistest rääkida.

Ma ei tunne neid, lehest olen lugenud.

Ei, ma ei tea teda. Seal on palju igasuguseid inimesi, kuid Jahia Hašievit ma ei tunne.

Bulgaaria on suur riik, mitte nagu Eesti. Seal on erinevad piirkonnad.

Ma ei suhtle nendega.

Seal pole sellist asja, see on jama. Ma ei tea, kust teil on selline info.

Mul on seal Moskva partner, meil on teine suund, rohkem tööstuse peal. Saadame kaupu Venemaale.

Toidukaupadega.

Ahti Lille tegeleb kinnisvara müügitööga.

Ta otsis tööd ning sõitis Bulgaariasse. Ma tunnen seal kinnisvarainimesi.

Sellest ma ei ole kuulnud. Ta ei ole sellest rääkinud.

Varem tegeles, praegu on majanduskriis ja firma ei tegele mitte millegagi. Ma näen, et te olete väga hästi informeeritud.

(naerab) Pole tõsi.

(naerab) Ma olin siis väikene, tegin vea. Väikese vea tegin.

Teate, ma ei ole mitte kellegi alluv olnud ja ei hakka kunagi kellegi alluvaks. Teil on vale info. Dikajev on mu zemljak, suhtleme temaga, rohkem mitte midagi.

Millisest uurimisest?

Ma kahtlen selles.

Kohalikud seadused pole Eesti omadest kehvemad. Kui ta on petnud, las nad siis arutavad seda. Hea küll, meeldiv oli teiega suhelda, rohkem mul aega pole. Kõike head!

Seda Ahmedi ma pole elus näinud. Meil oli seal partneriks Jahia või kuidas ta nimi oli (Jahia Hašiev - toim). Tema jättis küll viisaka inimese mulje. Nemad tundsid kohalikku turgu ja inimesi. Bulgaarias korterimüük käib lihtsalt, aga arendus- ja ehitustegevusega on keeruline. Seal võib ühel maatükil olla palju omanikke ja Hašiev aitas sellest bürokraatiast läbi.

No muidugi nad teevad meile midagi müües hindadega endale vahelt, see ongi nende töö ja sellega oleme arvestanud. Nende need grupeeringud… Kui ongi nn grupeering, siis tegelikult on nad ikkagi tavalised ärimehed. Nad ei käi välja pressimas. Saan aru, et Hašievi vanglakaristus on seotud oluliselt varasema perioodiga. Ja et ta hiljuti väljapressimise süüdistusega kinni võeti, oli ilmselt tingitud sellest, et ta käis oma raha tagasi küsimas. Ikka juhtub.

Hoopis Eesti ärimehed, kes ei kuulu kuskile nn grupeeringusse ja on väga mainekad inimesed ajakirjanduses, tahavad partneritel naha üle kõrvade tõmmata. Näiteks eelmise nädala Äripäevast Sildmäe versus Siff. Hašievi puhul on olukord vastupidi, tema nii ei käitu.

Meil on seal mingi maatükk ja ta seisab. Me eeldame, et hinnad hakkavad vaikselt tõusma jälle.

Juhuslikult sattusin sinna (Varna piirkonna kinnisvarasse - toim) investeerima. Meil ei ole kuidagi läinud. Ei ole head ja ei ole halba, ma ei oskagi öelda. Võib-olla me saame ka petta, ega ma ei tea.

Meie oleme need varad ära ostnud, aga võib-olla me oleme petta saanud, kuna me pole neist seni lahti saanud.

Täpsemalt oskan siis kommenteerida, kui investeering on realiseeritud.

Ahmed Ozdojeviga olen ma kohtunud küll, aga tema meid sinna otseselt ei viinud ega partnereid ei soovitanud. Kuna ta on ka Eestist, siis me arutasime lihtsalt.

Ma ise ei ole seal midagi välja valinud, mul on selleks omad inimesed, eestlased, kes on käinud ja vaadanud neid asju.

Eks üks asi on muidugi vaatamine ja teine asi on telgitagune, viimane on puhtalt kultuuri küsimus.

Kategooriline vastus on, et ma ei ole võltsinud ühtegi allkirja. Juhul, kui keegi Teie allikatest seda väidab, siis küsige kinnitatud koopia vastavasisulisest ekspertiisiaktist, kus peaks olema kirjas, et mina olen midagi võltsinud. Sellist ekspertiisiakti ei saa eksisteerida.

Mind süüdistav isik väga palus, et aitaksin teda nende õnnetute korterite realiseerimisel. Ta kinnitas, et need korterid on soetatud (st esmane sissemakse tehtud) kohaliku veini mõju all ja kahetses väga oma nõrkust selles osas. Paralleelselt soovis ta soetada ühte perspektiivikat kinnistut. Ma olen isiklikult aidanud ja organiseerinud talle abi mõlema küsimuse lahendamisel.

Samas hindas see isik oma potentsiaalseid vabu vahendeid üle ega suutnud antud kinnistu ostu lõpuni finantseerida. See aga omakorda oligi põhjus, mille tulemusena tõepoolest Tallinn Invest (Lillet varguses süüdistava eestlase firma - toim) kandis korduvalt nii 2008. kui ka 2009. aastal finantskahju. Ühtlasi majanduskliima muutus halvemaks ja vabade vahendite leidmine antud perioodil oli paljudele investeerijatele komplitseeritud.

Mis puudutab Teie allika väidet, et juhtum on antud politseisse, siis minu arusaamise järgi on tegemist nn avalduse kontrollimisega organites, aga mitte kriminaalasja menetlusega. Võib-olla ma eksin, aga menetluse algatamise eelduseks peaks eksisteerima ka kuriteosündmus.

Inimesena jättis Ahmed Ozdojev rahuliku ja naeratava mulje. Kohtusime, sest alguses ikka oled seal maal ja tead, et inimestel on seal kontor, ja saad nendega kokku.

Meil oli ka tugipunkte vaja ja uurida, kes tegeleb, millega tegeleb, kuidas tegeleb.

Mina sain Ahti Lillest siis teada, kui Einar Entsik teda juba teadis, kuna Entsik rohkem initsieeris seda projekti.

Meid (Satnam Europe -toim) pigem kutsuti sinna investeerima läbi Einar Entsiku ja Andres Saame kontori. Eks me koos tegime otsuse. Aga info, et sinna on võimalik investeerida, oli neil enne kui meil.

Ma tean, et Ahti Lillel on mingeid probleeme olnud, aga see on mulle uudis, et ta kinni on istunud.

Projekti vedades ja toimetades õpid inimest tundma, aga Ahti on muidu müüki korraldav pool, finantsidega ta ei tegele.