Sirje Rank • 7. juuni 2010 kell 4:28

G20: majandust ei saa võlaga jalule

G20 rahandusministrid ja keskpankurid tunnistasid, et riigi laenurahaga majanduse ergutamine ei saa senisel moel enam jätkuda.

"Viimatised sündmused näitavad, kui oluline on, et avaliku sektori finantsid oleksid jätkusuutlikul alusel," nendib kohtumise lõppkommünikee ja rõhutab, et eriti kreenis rahandusega riikidel tuleb konsolideerimise tempot kiirendada. Veel aprillis peeti G20 tasandil olulisemaks riigi rahaga majanduse ergutamist jätkata.

"Eelarvedefitsiidi vähendamise mõju kasvule ei saa olla negatiivne, kuna see suurendab usaldust," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet. Et seda arenenud tööstusriikides teha tuleb, on ilmne, jätkas ta, vahendas agentuur Bloomberg.

Uus hirmuvärin üle turu

USA arvab teisiti, eelistades võimalusel stiimuli jätkamist. Reedel läbis turge aga uus hirmuvärin, kui Ungari uue valitsuse ametnike hooletu sõnakasutus andis uut hoogu kartustele Euroopa võlakriisi levikust. Euro vajus dollari suhtes alla 1,20 dollari taset ning pankade aktsiad kukkusid.

Euroopa pankadest on saanud võlakriisis uus hell koht - üheltpoolt on pankade bilansid alles puhastamata USAst kolm aastat tagasi alanud finantskriisi taagast, teisalt ei tea keegi, kui palju on ühel või teisel pangal võlgadega hädas Euroopa riikide võlakirju.

Nii on turul maad võtmas usaldamatus - Libor ja Euribor on tõusul ning selle asemel, et üksteisele laenu anda, eelistavad pangad vaba raha parkida madala intressimääraga deposiiti Euroopa Keskpangas.

Nii USA kui ka Suurbritannia valitsus ärgitavad Euroopat USA eeskujul pankadele nn stressiteste tegema ja tulemusi avalikustama, et probleeme tunnistada ja turule selgust tuua.

Ükshaaval on mõned pangad oma seisust ka juba teavitanud - BNP Paribas teatas näiteks, et panga bilansis on Kreeka võlakirju 5 miljardi euro väärtuses, Deutsche pangal 500 miljoni euro eest. Tervikpilti aga pole.

Abi Euroopa pankadele

Mai algul euroalal loodud 750 miljardi euro suurune abipakett oli samuti eelkõige pankade toestamiseks.

Euroopa Keskpank on pikendanud finantskriisi ajal käivitatud erakorralisi meetmeid likviidsuse tagamiseks ning heitnud kõrvale tabu, mis ei lubanud osta riikide ja ettevõtete võlakirju. Paraku pole võlakirjaturg sellest paremini toimima hakanud ning keskpanga odavast rahast on tekkinud palju "sõltlasi".

Läinud nädalal avaldatud euroala finantsstabiilsuse aruandes avaldas keskpank muuhulgas muret, et Euroopa riikide suur laenuvajadus võib pankadele tekitada rahastamisprobleeme. See omakorda pärsiks laenuandmist ja pidurdaks majanduse toibumist, mis ringiga jälle negatiivselt panku mõjutaks.

Suurt lisakapitali vajadus terendab Euroopa pankadele ka karmistuvatest finantsturu reeglitest, siin aga G20 riikide rahandusjuhid nädalavahetusel üksmeelele ei jõudnud - arutelud lükkusid sügisesse.

tasub teada

Euroopa pankade nõrgad kohad:

Lehmani panga krahhi järel on bilansid halbadest varadest puhastamatapangad pole "tormivaikust" turgudel kasutanud puhvrite suurendamiseksEuroopa riikide võlakirjadega seotud suur teadmatusEuroopa riikide suur laenuvajadus võib pankadele tekitada rahastamisprobleemekasvanud sõltuvus Euroopa Keskpanga odavast laenurahastfinantsturgude uutest reeglitest johtuv kapitalivajadus

 

 

Hetkel kuum