Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlast vabaks?

    Eesti Raudtee nõukogu otsusega alustab riigile kuuluv ettevõte 60 miljonilt kroonilt läbirääkimisi ASiga Spacecom, leidmaks kompromiss infrastruktuuritasude suuruse üle peetavas kohtuvaidluses. Spacecomi võlg on 242 miljonit krooni.

    Esimese astme kohus mõistis veebruaris Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks välja 242 miljonit krooni.
    "Oleme nendega nii kaua kohtus käinud, et see asi tuleks mingil ajal ära lõpetada," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Ligi kuus aastat kestnud vaidlus on läbinud alles esimese astme kohtu ning viinud kohtukuludena ettevõtte kukrust pea üheksa miljonit krooni.
    Praegu peamiselt raudteeveeremi rentimisega tegelev Spacecom oli aastail 2004-2005 üks raudteevedajatest. Mingil ajal hakkas Spacecom Eesti Raudteega protsessima infrastruktuuritasude suuruse üle ning jättis osa tasudest maksmata.
    Tänavu veebruaris tegi Harju maakohus otsuse, millega mõisteti Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks infrastruktuuri kasutamise lepingust tulenev põhivõlg 119,5 miljonit krooni ja viivis 122,4 miljonit krooni. Lisaks tuleb Spacecomil maksta 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    Otsiti kompromissi
    Spacecom apelleeris otsuse Tallinna ringkonnakohtus ning oktoobri alguseks on planeeritud ka esimene istung.
    Samal ajal käisid poolte vahel konsultatsioonid kompromissi leidmiseks. Spacecom pakkus hiljuti 60 miljonit krooni, mille peale Eesti Raudtee nõukogu volitaski juhatust kokkulepet sõlmima. Kui kompromissis lepitakse kokku, peab nõukogu selle ka kinnitama. Simmermanni sõnul oli vastaspool seni pakkunud 15 miljonit krooni. "Me isegi ei mõelnud siis kokkuleppe peale. Hiljuti läksid pakkumised suuremaks ja nüüd me mõtleme kompromissile," lisas ta.
    Raudteejuhi sõnul tuli Harju maakohtu otsus kõigile üllatusena, sest välja mõisteti ka kõik viivised. See on päris suur summa ning Simmermanni arvates ei ole kogu summat reaalne kätte saada.
    Aastatega ongi viivisesumma kasvanud põhivõlast suuremaks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli viivisemääraks 0,15% päevas, s.o 54,75% aastas. Spacecom leidis kohtuvaidluses, et viivisemäär on ebamõistlikult suur, ületades lepingujärgsel perioodil kehtinud seadusjärgsed viivisemäärad ca viiekordselt.
    Kuna viivisemäär oli lepingu tüüptingimus, siis vedaja arvates ei olnud selle üle läbirääkimine võimalik, sest Eesti Raudtee keeldus mistahes lepingutingimuste üle läbirääkimistest ning sellise määraga lepingu allkirjastamiseta ei oleks Spacecom saanud vedusid teha.
    Ossinovski on sõnakehv
    Spacecomi juhatuse liikme Oleg Ossinovski sõnul on kompromissi otsitud kevadest saadik. "Kuni ma pole seda otsust näinud, ma ei kommenteeri," ütles ta Eesti Raudtee nõukogu otsuse kohta, millega alustatakse 60 miljonilt kroonilt kokkuleppe otsimist.
    KRONOLOOGIA
    Seitse aastat vaidlusi
    • 12.05.2004 sõlmisid ASid Eesti Raudtee ja Spacecom infrastruktuuri kasutamise lepingu. 
     16.09.2004 esitas Spacecom kohtusse hagi Eesti Raudtee vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks ja lepingu täitmisele kohustamiseks.
    • 5.12.2004 lõppes leping Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu.
    • 8.12.2004 esitas Eesti Raudtee kohtusse vastuhagi Spacecomi vastu, milles palus välja mõista kostjalt põhivõlga 30,7 m kr pluss viivised.
    • 30.04.2008 loobus Spacecom haginõudest Eesti Raudtee vastu lepingu täitmiseks kohustamise nõudes ning palus tagastada talle pool tasutud riigilõivust.
    • 11.06.2008 teatas Spacecom, et loobub ka nõudest Eesti Raudtee vastu infrastruktuuri tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 27.06.2008 määrusega lõpetas kohus menetluse Spacecomi hagis Eesti Raudtee vastu poolte vahel 12.04.2004 sõlmitud infrastruktuuri kasutamise lepingu täitmise kohustamiseks ja tasu suuruse tuvastamiseks.
    • 11.06.2008 esitas Spacecom kohtusse omakorda vastuhagi Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks ning palus esitatud hagis tasaarvestada Eesti Raudtee võimalik infrastruktuuri kasutustasu nõue Spacecom kahju hüvitamise nõudega vastavalt kohtu tuvastatud vastastikuste nõuete suurusele.
    • 27.08.2008 kohtumäärusega keeldus kohus Spacecomi vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest ja määras anda Spacecomi vastuhagiavaldus Eesti Raudtee vastu tekitatud kahju hüvitamiseks Harju maakohtu kantseleisse iseseisva hagina.
    • 1.02 2010 otsustas Harju maakohus mõista Spacecomilt Eesti Raudtee kasuks välja raudtee infrastruktuuri kasutamise lepingust tuleneva põhivõla 119,5 miljonit krooni ja viivise 122,4 miljonit krooni. Lisaks mõisteti Spacecomilt välja 8,8 miljonit krooni Eesti Raudtee kohtukulude katteks.
    • 5.10.2010 arutab Tallinna ringkonnakohtus Spacecomi apellatsiooni Harju maakohtu otsusele võla ja viivise nõudes.
    TAUST
    ASi Spacecom lühitutvustus
    • ASi Spacecom aktsiatest omavad üle 10% järgmised aktsionärid: La Spiagia Enterprises Ltd (Küpros), AS Skinest Rail (läbi firmade omanik Oleg Ossinovski), Globaltrans Investment Plc (Küpros).
    • Spacecomi nõukogu liikmed on Vasily Barashkov ja Alexander Shenets (Moskva), Mikhail Loganov (Küpros), Vladimir Mironov (Tallinn). Spacecomi juhatuse liikmed on Oleg Ossinovski ja Siarhei Psiola.
    • Spacecom on asutatud ja registreeritud Eestis aastal 2003. Gruppi kuuluvad tütarettevõtted AS Skinest Veeremi, SIA Hoover ja Ekolinja OY. Lisaks omab ettevõte 25,27% osalust sidusettevõttes A/S "Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica".
    Eesti Raudtee nõukogu
    • Tõnis Haavel - nõukogu esimees
    • Peep Aru - nõukogu liige• Tõnu Kõiv - nõukogu liige• Taavi Madiberk - nõukogu liige• Tõnis Palts - nõukogu liige• Janno Rokk - nõukogu liige• Urmas Sõõrumaa - nõukogu liige
    TASUB TEADA
    Pooltel vaidlusaluseid teemasid jätkub
    Pooled ei vaidle selle üle, et:
    • poolte vahel oli 12.05.2004 sõlmitud raudtee infrastruktuuri kasutamise leping;
    • leping lõppes 5.12.2004 Eesti Raudtee poolt lepingu ülesütlemise tõttu;
    • perioodil 6.12.2004-28.05.2005 kasutas Spacecom Eesti Raudtee raudtee infrastruktuuri hagi tagamise määruse alusel;
    • raudteeinfrastruktuuri tasu kuulus kuni 5.12.2004 tasumisele lepingulisel alusel.
    Pooled vaidlevad selle üle:
    • millistest aktidest lähtuvalt saab poolte vahel lepingus kokku lepitud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu kindlaks määrata;
    • kas ja mis õiguslikul alusel on hagejal õigus nõuda tasu raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest, s.o kas kogu vaidlustatava perioodi eest poolte vahel sõlmitud lepingu alusel või lepinguvälisel alusel hagi tagamisega tekitatud kahjuna või pärast lepingu ülesütlemist võimaldas hageja kostjal raudteeinfrastruktuuri kasutada ühekordsete läbilaskevõimete eraldamise korras vastavalt RdtS paragrahv 7 lg 2 ja paragrahv 59 lg 5 suurusele ning tasu suuruse määratleb seejuures RdtS paragrahv 59 lg 5, kusjuures osundatud seadusesätte järgi saab kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime osa eest olla seotud üksnes selle läbilaskevõime osa kasutada andmise otseste kuludega;
    • kas tasu komponendid, mille Eesti Raudtee on võtnud aluseks raudteeinfrastruktuuri kasutustasu väljaarvestamisel, on õiged;
    • kas tasu arvutamise aluseks olevad arvandmed on õiged;
    • kas ja kui jah, siis milliselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.
    • kas kostjal on õigus tema väidetav nõue tasaarvestada tema poolt menetluse käigus esitatud tasaarvestusavalduse alusel.
    Allikas: kohtuotsus
    NUMBER
    • 9 miljonit krooni on ligi kuus aastat kestnud vaidlus Spacecomiga nõudnud Eesti Raudteelt kohtukuludena.
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.