• Jaga lugu:

    Äriplaan 2011: Tõsta või mitte - hinnad jagasid ettevõtjad kahte leeri

    "Eesti Panga teravad väljaütlemised stiilis, et hinda tõstvad kaupmehed võivad endale pähe tulistada, ei ole kohased. Eesti Pank peaks ühiskonnas stabiilsust tekitama ja konsensust otsima, mitte aga loosungeid lehvitama. Selline käitumine on vastutustundetu," pahandas ETK juhataja Kati Kusmin.
    Tema sõnul pole kasumi teenimine häbiasi ja sageli unustatakse ettevõtjate suunas kriitikat tehes, et viimasel paaril aastal pole üldse kasumeid teenitudki. "Praegu lakutakse haavu, mitte ei teenita tohutuid kasumeid," lisas Kusmin.
    Ettevõtjatele oponeeris majandusteadalane Andres Arrak, kelle väitel oli buumiajal ka ettevõtete kasumites ja palkades palju mulli ning seetõttu tuleb ka ettevõtjatel leppida, et kasumitest läheb õhk välja.
    Vaadates, kui suur on Eestis praegu tööpuudus, siis puudub hindade tõusul igasugune loogika. "Üks kartell ajab Eestis teist taga," rääkis Arrak ja lisas, et järsud hinnatõusud on üks põhjus, miks ettevõtjatesse halvasti suhtutakse.
    Märten Ross ütles, et keskpank saab aru objektiivsetest põhjustest, mis inflatsiooni tekitavad. "Me arvame, et kui kaupmehed teevad oma otsused, tuginedes veendumusele, et hinnad lähiajal tõusevad, siis nad lõikavad endale sõrme," oli Rossi seisukoht.
    Kusmin vaidles Arrakule ja Rossile vastu, väites, et jaekaupmehed peavad hinda tõstma, sest neil pole piisavalt suuri reserve, et kaupade kallinemist alla neelata. "Kui tootjad hakkavad hinda tõstma, siis jaekaupmeestena ei suuda me hinnatõusu pidurdada," ütles ta.
    Ettevõtja Oleg Grossi väitel on hinnatõusude põhjuseks agoonia, sest ettevõtetel pole enam rasva. "Kui tahame tõsta palka, siis peab ka tõstma hinda. Pole lihtsalt teist võimalust," lausus Gross.
    Tema sõnul on olukord selline, et keegi ei soovi olla päris esimene hinna tõstjana, kuid kui kellelgi kannatus katkeb ja ta hinda tõstab, siis tulevad teised väga kiiresti järele. "Ei ole vaja kõrvalt targutada ja õpetada, mida ettevõtja peab hinnaga tegema. Turg paneb hinna paika," rääkis ta.
    Gross tõi näiteks hiljutise pahameeletormi, mis kaasnes piima hinna tõusuga. Aasta tagasi oli kisa selle üle, et piim on liiga odav, meenutas Gross.
    Kusmini prognoosi kohaselt tulevad 2011. aasta esimesed kuud kaupmeestele ülirasked. Esimesel jaanuaril ehmatab euro inimesi nii palju, et selle tõttu vaibub ka kaubandus, rääkis Kusmin. "Kõik vaatame oma palganumbrit ja see ehmatab meid. Šokk on see, mis hoiab aasta esimese poolel tagasi," ütles Kusmin. Ta tõi võrdluseks Slovakkia, kus ettevõtete käive kukkus vahetult pärast euro vastuvõttu ligi 33 protsenti.
    Arrak oli optimistlikum. Tema sõnul on Eesti ettevõtjad väga kiiresti kohanenud. Toomine on kasvanud 25%, eksport 30%. "Need numbrid näitavad, et tootja on paindlik ja taibukas ning saadab ka teistesse riikidesse signaali, et siia tasub tulla, sest Eestis kapitalism ikkagi toimib," rääkis Arrak.
    Eestis pole lähiajal tugevat survet hindade ega palkade tõstmiseks, rääkis Eesti Panga asepresident Märten Ross eile Äriplaani konverentsil.
    Ross nentis, et mõistab toormehindade kallinemist ja ka Äripäeva peadirektori Igor Rõtovi ning ettevõtja Jüri Mõisa sõnumit, et hindade tõstmine on hea ja lausa vajalik, ent seejuures ei saa mööda vaadata suurest tööpuudusest ja vajadusest pakkuda konkurentsivõimelist hinda.
    Lisaks pidas Ross ohtlikuks seda, kui tekivad ootused, et hinnad niikuinii tõusevad ja peavadki tõusma. "Kui vaadata suurt pilti, peame olema konkurentsivõimelised võimalikult hea tootega võimalikult madala hinna juures! Edu ei tule hinnatõusu tõttu, vaid tänu sellele, et oleme tootlikumad ehk oleme edukad oma põhitegevuses," teatas Ross.
    "Kui kellegi äriplaan üles ehitatud selliselt, et tänu euro tulekule saab Eestis hindu tõsta, on see täiesti vale äriplaan," lisas ta.
    Hinnatõusust rääkides nentis Ross veel, et kui edaspidi peaks korduma 2007-2008 aastatele sarnane hinnaralli, siis me väga palju kriisist õppinud ei ole. "Peab rõhutama, et kui 2008. aastal oli näha, et ka globaalsed hinnaootused liikusid üles poole, siis nüüd on sisuliselt konsensus nii tarbijatel kui ka finantsturgudel, et euroala inflatsioon püsib alla kahe protsendi," sõnas Ross.
    Hindade tõstmise suhtes kriitiline Ross ei näe survet ka palkade tõstmiseks. "Päris mitmes sektoris aeti kriisi ajal läbi vähemate tundide ja töökohtade, mitte palkade korrigeerimisega. Selles peitub oht, et palgatase püsib liiga kõrgel, et uued töökohad saaks loodud," rääkis keskpankur.
    Küsimuse peale, mida arvab Ross rahandusminister Jürgen Ligi ettepanekust, et riigisektoris tuleb palgad külmutada, teatas ta, et arvestades, kui suur on tööpuudus, ei tohikski palgasurve liiga suur olla.
    Samas ei osanud Ross veel kommenteerida, kas tema töökohas Eesti Pangas uuel aastal palgad tõusevad, langevad või jäävad samale tasemele. "Me pole seda veel arutanud," väitis ta.
    Ettevõtja saalist uuris Rossilt, mida ta soovitab teha olukorras, kus analüütikute prognoose ei juleta uskuda, isegi mitte konservatiivseid prognoose.
    Keskpankur ütles selle peale, et suurim viga oleks lähtuda ainult ümberringi nähtavatest prognoosidest, ilma isikliku sõnumita. "See, mida suur turg teeb, on oluline info, aga karjas kaasa joostes võib vigu teha," märkis Ross.
    Rossi ettekandest jäi kõlama üsnagi hirmutav tõdemus, et tööpuudus Eestis jääb lähiaastatel suureks ja põhjustab pikaajalist töötust. "Ettevõtted panustavad esialgu tootlikkuse tõstmisse, mitte uute töökohtade loomisse," arvas Ross, kuid lisas siiski, et tootlikkuse tõustes saab luua ka töökohti. Kuna lähematel aastatel kasvab majandus Rossi sõnul 4-5 protsenti aastas, võib arvata, et kõige hullem on möödas.
    Tasakaaluks tööpuuduse probleemile tõi Ross välja, et Eesti eksport liigub edaspidigi tõusuteed. "Ekspordi kasv jätkub," sõnas ta. Piret Reiljan
    "Meie eksportöörid on tublid olnud ja suutnud taastada 2007. aastal olnud ekspordimahud. 2008. rekordaasta mahud on veel saavutamata, kuid "Ekspordi kasv jätkub," sõnas ta.
    Vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul näeme lähiajal viikingite kolmandat tulemist, aga erinevalt varasemast ei tehta tehinguid enam Tallinnas, vaid Stockholmis ja Helsingis.
    Rootslased ostavad teistelt rootslastelt nende Eestis tegutseva ettevõtte ning soomlased ostavad teistelt soomlastelt, märkis Raidla. Tema hinnangul on Eesti jaoks järgmisel aastal ka üks seni halvasti kasutatud võimalus, milleks on Vene turg.
    Me peaksime üritama kasutada ära seda, et presidendivalimiste järgselt muutus Venemaa retoorika Eesti suhtes soodsamaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Robert Sarv: palun terve inimese passi
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
Sportlikud, terved ja karsked inimesed on koroonapandeemia ajal pandud ebamõistliku ja -inimliku surve alla, kirjutab Emerald Legali vandeadvokaat Robert Sarv.
USA majanduskasv alla ootuste; börsid sellegipoolest plussis
USA teise kvartali majanduskasv jäi küll analüütikute konsensuslikele ootustele kõvasti alla, aga see ei seganud börsidel rohelises sulgumist.
USA teise kvartali majanduskasv jäi küll analüütikute konsensuslikele ootustele kõvasti alla, aga see ei seganud börsidel rohelises sulgumist.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Kui kasv jätkub, siis augusti lõpus võib oodata 2000 nakatunut päevas
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.
Üritustel osalevate inimeste arvu piiramiseta saame näha septembri keskpaigal juba kuni 2500 haigestunut päevas, kõlas terviseameti pressikonverentsil.