Eestlased armastavad Eestit ja indeksfonde

LHV aktiivsemate väärtpaberite nimistut kroonib näiteks indeksiaktsia, mis pakub kolmekordset võimendust USA väikefirmade aktsiatele.

"Fondidesse investeerimine on viimastel aastatel olnud langustrendis ning populaarsust on kogumas pigem börsil kaubeldavad fondid, nagu näitab LHV enim kaubeldud aktsiate viiendale kohale kerkinud spekulatiivne väikeettevõtete indeksi kasvu kolmekordset võimendust pakkuv fond TNA," ütles LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi.

Sama kinnitas ka Swedbank Marketsi juht Eestis Allan Marnot. "Viimase paari aasta jooksul on hakatud aktiivsemalt kasutama ning kauplema ETFidega (indeksfondidega)," sõnas Marnot.

Päevakauplejad kasutavad tema sõnul kahe ja kolmekordse võimendusega fonde, millega siis panustatakse lühiajalistele trendidele. Investorid eelistavad aga osta ilma võimenduseta fonde, nagu SPY või GLD, millest esimene jäljendab S&P500 indeksi liikumist ning teine on kulla hinna liikumist jäljendav fond.

"Kui Baltimaades on lihtne, sest kohalik investor teab pea kõikide ettevõtete tegevusala ja hingeelu, siis välisturgudel eelistatakse pigem meedias kajastatud suurettevõtteid," kommenteeris Marnot.

Samuti on klientide hulgas alati populaarsed probleemsed suurte hinnaliikumistega aktsiad, lisas ta, tuues välja Royal Bank of Scotlandi ja BP.

Kommunikatsioonijuht Silver Vohu toob SEB klientide populaarseimate aktsiatena välja väärtpaberid, mis on kohalikul turul likviidsed ehk siis Tallinki ja Olympicu. "Välismaistes eelistustes on ainus ühisnimetaja Põhjamaade ja Põhja-Ameerika aktsiaturg ja tehnoloogiaettevõtted," lisas Vohu.

Marnot tunnistab investorite koduturu eelist. "Siin kauplemine on aktiivseim juba sellepärast, et tehingute tegemine on soodsam ning teadlikumaid inimesi selgelt rohkem. Samas lemmikud aegade jooksul ei muutu ning ikka ostetakse teada-tuntud firmade aktsiaid, nagu Nokia, Neste, Statoil, Microsoft, ABB, SEB, Swedbank, Ford ja Intel."

"Välisaktsiatesse investeerimine on kõrgemalt hinnatud kui kohalikule turule investeerimine, aga arvan, et see on enamikule lõppenud väiksemate tootluste või suisa kahjumitega," kommenteeris peamiselt Eesti aktsiatesse investeeriv Arvo Nõges.

Investori arvates tuleb koduturul oma esimesed, aga äkki isegi teised vitsad kätte saada ning kui siis endiselt investeerimise soov olemas, siis alles minna väljapoole. "Kaugemalt tulnul on eeliseid kohalikuga võrreldes alati vähem, siis aitabki juba ehk seisu võrdsustada saadud kogemus ja teadlikkus investeerimisest," kommenteeris Nõges. Investeeringuteks valib ta selliseid ettevõtteid, millest ta aru saab. "Peamiselt üritan investeerida lähiriikide aktsiaturgudele, aga kogemuse mõttes tasub minu arvates harjutada ka USA turgudel," lisas investor. Samuti investeering toimub selle järgi, kas valdkond võib lähiajal paremat tootlust näidata, mitte pole unustatud sektor, lisas ta.

"Kas ettevõtted võivad üllatada positiivselt, kas olen ise ettevõtte toodetuga rahul või kas kuvand on positiivne tarbijate hulgas," kommenteeris Nõges. Tema arvates ei ole need kaugeltki kõik kriteeriumid, vaid on mitukümmend väikest või suurt asja, mida silmas pidada.

Väikeinvestor Maido Kivioru sõnul on aktsiavalimine alati keeruline protsess. "Kuna aktsiaturg on olnud pikemat aega ebamäärases seisus, siis positsioonilt olen praegu suhteliselt väikese osakaaluga investor". Küll aga jälgib ta pidevalt, mis toimub, ning kasutab ära soodsaid olukordi. Kivioru sõnul kaalub ta välis- ja kodumaiste väärtpaberite valimisel, kus võiks aktsiate potentsiaalne tõus mingil nähtavalt perioodil suurem olla.

Väikeinvestor Alger Ers tunnistab, et on viimasel ajal kaldunud rohkem Baltimaade turge vaatama. "Baltimaade aktsiate kasuks räägivad ka aktsiatehingute soodsaimad teenustasud, aga Eesti aktsiate kohta on muidugi ka lihtsam infot hankida," kommenteeris ta.

"Samas võib Baltimaade aktsiatel vahel vajaka jääda likviidsusest, mida teised välisaktsiad võivad rohkem pakkuda," lisas Ers, kes üritab ka Euroopa ja USA peamiste turgude arengutega iga päev kursis olla.