Moskva järel saime uue Wabaduse

Esimesel korrusel on kohvik, teisel pigem restoran, kuigi menüü on mõlemal korrusel ühine. Koos viimase ümbernimetamisega on oluliselt uuenenud alumine korrus, see on nüüd lihtsam ja kergem kui enne. Ka teisel korrusel valitsevad heledad toonid. Ettekandjate valged põlled ja tumedad kleidid viitavad eelmisele sajandile, nii kolmekümnendatele, mil kohvik esmakordselt avati, aga ka kuldsetele kuuekümnendatele või varajastele seitsmekümnendatele.

Uuenenud pole mitte ainult söögikoha vorm, vaid ka sisu. Wabadus on võtnud vabaduse olla mitte ainult kohvik ja restoran, vaid ka jazzclub ja gallery, nagu koduleheküljelt võib lugeda. Meie sattusime Wabadusse teisipäeval ja olime teise korruse suure saali ainsad külastajad. Kelner lohutas meid meid meie üksinduses, et juba neljapäevast tuleb rohkem rahvast, siis kuuleb ka elavat muusikat. Pühapäeviti olla võimalik lausa koos staaridega pidutseda.

Kuna neljapäevani oli veel kaks päeva aega, pühendasime ennast toidule. Menüü suurimaks tõmbenumbriks on pH road ja joogid. Phga on tähistatud "tervendav toit või jook, mis muudab organismi aluselisemaks", on menüü allservas selgitus. Viimastel aastatel on happelisuse-aluselisuse tasakaalu järgimine terviseteadlikumate sööjate hulgas hoogsalt levima hakanud, kuid tõusvale trendile vaatamata pole taolisi roogasid varem kohviku-restoranimenüüs kohanud. Tere tulemat, pH!

Sissejuhatuseks maitsesime kahte smuutilaadset jooki. Üks oli kurk-sidrun-spinat-tomat, teine õun-seller-kurk-sidrun, mõlemad nii ideelt kui ka teostuselt suurepärased. Edasi läksime pH pearoa juurde: lillkapsas, brokoli, kikerherned, tatar, tomat, idud, avokaadokaste. Idee jälle suurepärane, aga seekord jättis teostus soovida. Roog oli vaevu-vaevu leige, aga tomat, millele vähemalt kolmandik taldrikupinnast täitmiseks usaldatatud, hoopiski külm. Nii külm kui üks värske tomat ikka on. Nii et kokku rohkem salat kui pearoog.

Ühelt poolt oleks meeleldi näinud, et ka tomat oleks natuke grilli või panni näinud (tervislikud omadused teatavasti tomatil kuumutades kasvavad), teiselt poolt kohviku ainsate külastajatene oleksime eeldanud suuremat tähelepanu laualejõudva toidu temperatuuri osas. Ja veel oleks soovinud, et kokk kalaküpsetamisel hoolsam oleks - Caesari salati lisandiks olnud lõhefilee polnud esimeses nooruses, maitselt oli kuiv ja tuim. Salat ise ja selle kaste mulle meeldisid, värked ja mõnusa maitsega mõlemad.

Kelner kuulas hoolega meie kriitikat ja lubas kõik sõna-sõnalt kokale edasi anda. Mulle tundus, et ta tõepoolest tahtis meie arvamust teada ja see läks talle ka korda, üldse oli ta tore ja meeldiv.