Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnad maamaksu kaotamist ei poolda
"Tegelikult peaks elukeskkond olema tervikuna hea, et inimesed tahaksid ennast linna sisse kirjutada," ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Kruuse arvates oleks maamaksu kaotamine aga ka sisuliselt mõttetu, kuna inimene kirjutab ennast valda sisse kogu teenuste paketi pärast, mitte tuhandekroonise soodustuse tõttu.
"Kindlasti peab esmalt arvestama asjaoluga, Eestis ei saa umbes 20 valda riigi tasandusfondist raha ja Harku vald on nende seas," rääkis Kruuse.
Kujutage ette, et omavalitsused, kes saavad tasandusfondist raha, teataksid ühel päeval korraga, et kaotavad maamaksu ära. Sellisel juhul peaks riik tasandusfondi ümber jagama ja kõik saaksid võrdselt rohkem või võrdselt vähem raha, mistõttu oleks lõppmäng ikkagi null, lisas Kruuse.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ütles, et kindlasti meeldib maamaksu kaotamise otsus elanikele, kuid igal kohalikul omavalitsusel (KOV) on elanike maksustamise jaoks väga mõjuvad põhjused.
"Ettepanekuid maamaks kaotada on tehtud ja tõsiselt kaalutud ka Tallinnas, kuid samas peab pealinn arendama ja üleval pidama väga suurt infrastruktuuri, mida kasutavad lisaks tallinlastele ja harkulastele terve Eesti elanikud," selgitas ta.
Vitsuti sõnul tuleks küsimusele läheneda märksa üldisemast vaatenurgast ja kui omavalitsuste tulubaas lubaks täita kõiki neile pandud ülesandeid, siis kohalikke makse poleks täiendavalt vajadust rakendada.
"Kui seni on omavalitsused püüdnud riigiga läbi rääkida ja sel teel oma tulubaasi parandada, siis keskvõimule kindlasti meeldib variant, kus KOVd hakkavad napi tulu pärast omavahel konkureerima," rääkis Vitsut.
"Selle sammuga püütakse tirida enda peale seda napiks jäänud tekki, mis niikuinii ei suuda enam kõiki katta - KOVde tulubaas on piiri peal või alla selle juba kõikjal Eestis," rääkis Vitsut.
"Kui keegi hakkab tulu kaotama, siis tuleb paratamatult rakendada ka vastumeetmeid," märkis ta.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles märkis, et maamaksu kaotamine uute elanike ligimeelitamise eesmärgil saab olla kõneaineks vaid nendel linnadel ja valdadel, kes ei saa riigilt toetust.
"Praegu on nii, et kui linn või vald saab rohkem tulumaksu, siis järgmisel aastal vähendatakse riigi tasandusfondi toetust," rääkis Sulkes.
Haapsalus on iga kroon, mille saame lisaks üksikisiku tulumaksule ja riigi tasandusfondi toetusele, väga arvel, lisas Sukles. "Omavalitsustel on praegu raske aeg ja seetõttu ei löö Haapsalu kindlasti olulisele tuluallikale käega," kinnitas ta.
Suklese sõnul ei näe ta selles algatuses muud tulu, kui Harku valla promomist.
Rakvere linnapea Andres Jaadla kinnitas samuti, et Rakveres ei ole maamaksu kaotamise idee päevakorral.
Jaadla arvates on see teema Tallinna linna ümbruse omavalitsustel, maakonnakeskustel ja väiksematel valdadel väga erinevalt käsitletav.
Tartus on maamaksust saadav tulu umbes 13 miljonit krooni, samal ajal kui tulumaksust laekuv tulu ulatub 600-700 miljonini, seega on maamaksust saadava tulu osakaal üpris väike.
Tartu linnas on maa maksustamise määr olnud väga pikki aastaid 1,0. Arvestades keskmist ruutmeetrite arvu, on aastane kulu omaniku jaoks peaaegu olematu. Inimesed peaksid mõtlema laiemalt ja mõistma, et maamaks aitab pakkuda vajalikke lisateenuseid.