Kümne kuuga laekus eelarvesse 83,2% aastaks planeeritust

Tulenevalt edukast saastekvoodi müügist moodustab valitsussektori defitsiit üheksa kuuga 0,7 protsenti SKPst, aasta viimastel kuudel on oodata defitsiidi suurenemist ligi 1,3 protsendini SKPst, teatas rahandusministeerium.

Eelarve täitmine on kümne kuu järel planeeritud tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on oktoobriks laekunud 4,5% rohkem tulusid ning tehtud 0,8% vähem kulusid.

Tulusid laekus eelarvesse oktoobri lõpuks 70,3 miljardit krooni, millest 52,3 miljardit moodustasid maksutulud ja 18 miljardit mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 84,7% ning mittemaksulised tulud 79,2% aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on kümne kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 22,1 miljardit ning käibemaksu 16,2 miljardit krooni.

Oktoobris laekus riigieelarvesse 6,5 miljardit krooni ehk 7,7% aastasest mahust. Maksutulusid laekus 5,3 miljardit ja mittemaksulisi tulusid 1,2 miljardit. Nii maksutulude kui mittemaksuliste tulude oktoobrikuu laekumine oli ootuspärane.

Riigieelarve kulusid tehti kümne kuuga kokku 70,1 miljardi krooni ulatuses, millest suurima kuluna maksti kümne kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks kokku 30,8 miljardit. Oktoobris tehti väljamakseid 7,3 miljardi ulatuses, mis on 8% aastaks planeeritust.

Investeeringuteks suunati riigi kuludest kümne kuuga seitse miljardit krooni, mis on 86,7% aastaks kavandatud vahenditest. Sellest maksti oktoobris välja miljard krooni. Selle aasta esimese kümne kuu investeeringute väljamaksed olid ligi 15% suuremad kui viimastel aastatel.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 12,2 miljardit krooni ehk 79,6% aastaks planeeritust. Oktoobris kasutati sellest 1,3 miljardit ehk 8,2% aastamahust. Kümne kuu tegevuskulud on kahanenud ligi 420 miljonit krooni võrreldes möödunud aastaga. Personalikuludeks tehti oktoobri lõpuks väljamakseid 7,1 miljardi krooni ulatuses, mis on 5,7% vähem kui eelneval aastal samal ajal ning 11,5% vähem kui 2008. aastal. Majandamiskuludeks tehti oktoobri lõpuks väljamakseid 5,2 miljardi krooni ulatuses.

Välistoetuseid on koos ettemaksetega sellel aastal välja makstud 55,4% aastaks planeeritust ehk 8,1 miljardit krooni. See on ligi 665 miljonit krooni enam kui möödunud aastal samal ajal. Struktuuritoetused moodustasid sellest 5,4 miljardit krooni, mida on 970,8 miljonit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas oktoobri lõpu seisuga 16,5 miljardit krooni. Kümne kuuga on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,4 miljardit. Jättes arvestamata OÜ Elering ostu, kasvasid riigi likviidsed finantsvarad kümne kuuga ligi 300 miljoni võrra. Kuna eelarve kulud ületasid oktoobris tulusid, vähenesid riigi finantsvarad kuuga 715,8 miljoni krooni võrra.

Valitsussektori eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi hinnangul üheksa kuuga 1,6 miljardit krooni, mis on 0,7% selle aasta prognoositavast SKPst. Septembris oli kogu valitsussektor väikeses defitsiidis, ulatudes 194,6 miljoni krooni ehk 0,1 protsendini SKPst. Ennustatav valitsussektori puudujääk aasta kokkuvõttes on ligikaudu 1,3 protsenti SKPst.