Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tarbijakaitseamet hoiatab kiirlaenude eest
Peagi saabuv pühadeperiood sai avalöögi ahvatlevate kiirlaenupakkumistega, mida tarbijakaitseamet peab ostuhoogu sattunud tarbijaile eurole üleminekul reaalseks ohuks.
Tarbijakaitseamet soovitab laenamisega mitte kiirustada, lugeda lepingutingimusi ning hinnata laenu kulukust ja tagasimakstavat lõppsummat, ehkki esmapilgul võivad laenutingimused ostlejaile soodsad tunduda ja jutt paindlikust maksegraafikust nende valvsuse uinutada.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste sõnul tuleks tarbijatel hinnata oma rahalist olukorda ning organiseerida ka ostud-üritused vastavalt sellele. „Kindlasti katsuge hinnata oma laenu tagasimaksevõimekust kogu laenuperioodiks ette. Kui tagasimaksmisel võib tekkida probleeme, ärge pigem laenuga riskige,“ ütles ta.
Laenu võttes tuleks võrrelda erinevate laenuandjate pakkumisi, intressimäära ja tutvuda lepingutingimustega. Tähelepanu peab pöörama sellele, mis juhtub, kui laenu tagasimaksmisega tekib raskusi. Kiirlaene tasub alati võrrelda pangast saada olevate laenudega, kuna kiirlaenuandjatel on tihtipeale kõrgemad intressid ning tingimusedki jäigemad.
Kiirlaenu puhul tuleb eriti hoolega vaadata järgmist:
o leping peab olema kirjalik,
o lepingus peab olema toodud laenusumma või selle ülempiir,
o lepingus peab olema, kui palju tuleb tagasi maksta ja maksetähtajad,
o lepingus peab olema intresside ja muude kulude kogusumma,
o lepingus peab olema krediidi kulukuse määr ehk laenu maksumus koos kõikide kuludega,
o lepingus peab olema märgitud see, et peale lepingu sõlmimist võib sellest taganeda 14 päeva jooksul,
o lepingu sõlmimisel peab krediidiandja kontrollima teie sissetulekut ja maksevõimet jms.
Samuti ei tohiks inimesed lasta end eksitada sellest, et euro kasutuselevõtuga muutuvad laenusummad numbriliselt väiksemaks. Tasub meeles pidada, et üks eurosent on 15,6466 korda kallim kui üks kroonisent.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.