Sirje Rank • 23. november 2010 kell 7:14

WSJ: Eesti kibeleb euroliitu

Hoolimata muredest, mis euroala riike räsivad, soovib Eesti euroga liituda nii kiiresti kui võimalik, kirjutab Wall Street Journal.          

Leht tsiteerib rahandusminister Jürgen Ligit, kes ütleb, et euroklubiga liitumine on oluline samm riigi majanduse toibumisel.

„Euro annab välismaailmale olulise signaali sellest, mis me siin korda oleme saatnud, tehtud kärbetest,“ ütleb Ligi. „Vahel on vaja lihtsaid signaale nii poliitikas kui turgude jaoks.“

Ligi sõnul on euroga liitumine hea usalduse tõstmiseks. „Me oleme liiga väikesed iseseisva rahapoliitika jaoks, keegi ei usu väikestesse valuutadesse,“ ütleb Ligi.

Euroga liitumise tingimuste täitmiseks on 2009. a juunis rahandusministriks saanud Ligi eelarvet kärpinud 7,5% ulatuses SKPst, kirjutab WSJ. Seda oludes, kus 2009. aastal kahanes riigi SKP 15% ning tööpuudus järsult tõusis. Viimases kahes kvartalis on Eesti majandus taas kasvanud. „Me võime öelda, et oleme taastanud kasvu, kuid majandust veel mitte,“ ütleb Ligi.

Iirimaaga seotud probleemid ja abipalumine Euroopa Liidult ja IMFilt Ligile muret ei tee. „Usume, et euroala on praegu tugevam kui siis, kui me 2004. aastal Euroopa Liiduga liitusime. See on paremini reguleeritud, eelarve osas konservatiivsem ning poliitika koordineerimine toimib paremini – otsuseid tehakse kiiremini,“ ütleb Ligi. „Kui me liikmetaotluse esitasime, olid probleemid varjul ja keegi ei kõnelenud neist. Kui aga Euroopas puhkes finantskriis, hakati eelarvenormide ja laenureeglite rikkumisse suhtuma palju tõsisemalt,“ ütleb Ligi.

Kui aga mõni euroala riik abi peaks vajama, on Eesti valmis maksma oma osa. „Loomulikult kehtib solidaarsuse printsiip, kuid olles euroala liige eeldatakse automaatselt, et me maksame oma osa ja me ei kavatse siin kunagi mingi erand olla.“

Artiklis saavad sõna ka eurovastased nagu Anti Poolamets, kelle sõnul on eestlased krooni saamiseks kõvasti võidelnud ega taha sellest nüüd loobuda. „Öeldakse, et meie majandus on liiga väike oma valuuta jaoks, kuid me oleme näidanud, et suudame eelarvet tasakaalus hoida ja meil on väike avaliku sektori võlg,“ ütleb Poolamets, lisades, et riigid nagu Iirimaa ja Hispaania esindavad pigem kuluta rohkem kui teenid kultuuri, mis seab ohtu ka Eesti finantsjulgeoleku.

Leht märgib, et Eesti avalik arvamus näeb euros siiski pigem positiivset impulssi majandusele, ehkki inflatsiooni pärast tuntakse muret. See aga on pigem õnnetu kokkulangemine – hindu kergitavad hinnatõusud maailmaturul, mitte euro tulek, nendivad analüütikud.

Hetkel kuum