Seadusemuudatus asendab kütusemüügi tagatised

Ühe seisukoha järgi võib edaspidi kütuse müügiks registreeringut taotleda ja vastaval alal tegutseda vaid äriühing, mille kohta on maksu- ja tolliamet teinud tagatisotsuse. Selline regulatsiooni projekt näeb ette litsentsimissüsteemi, kus kütuseettevõtja palub enne tegutsema asumist maksuhalduril oma usaldusväärsust kontrollida.

Selline regulatsioon tooks kaasa olukorra, kus võrreldes teiste võlausaldajatega saab maksuhaldur eeliseid, sest tema nõuded on alati tagatud, kuid kohustuslikku vastutuskindlustuse või osa- või aktsiakapitali nõuet seaduses enam poleks. Arvestades asjaolu, et kõige levinum tagatis on pangagarantii, tähendaks see seda, et riske maandab ja kütusemüüja tausta kontrollib krediidiasutus, selgitab Jegorov.

Uue korra rakendumisel võib Jegorovi sõnul probleemseks osutuda õige teabe kättesaadavus. Praegusel juhul keelab seadus maksu- ja tolliametil avalikustada, kellele nad tagatise andnud on, seega tuleb tagatise määramist ja selle tasumist küsida otse tehingupartnereilt. Samas pole aga kindel, et pettust kavandav ettevõte õiged andmed esitab.

"Põhimõtteliselt ei ole välistatud olukord, kus maksuhaldur esialgu ei määra isikule tagatist ning väljastab vastava tõendi. Hiljem otsustab maksuhaldur siiski tagatise määramise või suurendamise kasuks, kuid ebaaus kütusekäitleja esitab äripartnerile enda usaldusväärsuse tõendamiseks varasema tõendi tagatise tasumise kohustuse puudumise kohta," ütleb Jegorov.

Teiseks ohuks on Jegorovi hinnangul see, et tagatisi hakatakse määrama turule tulla soovivatele uutele ettevõtetele ning ka juba tegutsevatele, kuid n-ö kahtlastele isikutele. Tagatisi määratakse ebamääraste kriteeriumite alusel ja valikuliselt, mis põhjustab kütusefirmade ebavõrdset kohtlemist.

Praegune vedelkütuse seadus ütleb, et kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib müüa ainult äriühing, mille osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või millel on kehtiv vastutuskindlustusleping vähemalt 500 000 kroonile.