Tagasivaade kahele eelmisele käsitlusele

Võru linnateatri "Popi ja Huhuu" ei ole Friedebert Tuglase novelli uusversioon, lubas lavastaja Erni Kask. "Selle lavastuse osalised ei ole kirjanikud ega professionaalsed näitlejad-lavastajad, me ei käi enam/veel teatrikooliski. Me oleme 21. sajandi inimesed. Meie käes on oskus ja võimalus leida, koguda ja töödelda informatsiooni," sõnas tüki kohta Kask.

"Meie "Popi ja Huhuu" uurib kahe varasema Eestis lavastatud "Popi ja Huhuu" (Karusoo, 1975; Pedajas, 2000 - toim) kultuurifenomeni nii üksikult kui ka eraldi. Lisaks hõljub kõige kohal veel Tuglase enda 1914. aastal kirjutatud novell. Meie lavastus võib kujuneda teatriteadliku kirjandusõpetaja õudusunenäoks või tähistada hoopiski tema kunstitajumise renessanssi. Kõik on võimalik. See on 21. sajandi teater oma heade külgede ja vigadega," lisas ta.

"Popi ja Huhuu", mille idee sai kirjanik Louvre'is 1911. aastal, vaadeldes ühe Madalmaade kunstniku natüürmorte, on lugu koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Koer Popi, olles küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele, sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli kogu elu keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise. Huhuu aga on liiderlikkuse ja rumaluse võrdkuju.

Autor: ÄP