Reedeses Äripäevas käis Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm välja idee, et maksumaksjal võiks tuludeklaratsiooni täites olla õigus 10-15% ulatuses määrata ise, mis valdkonnale nad riigile makstud maksud suunavad.
Tegemist on Minu Eesti mõttetalgudelt pärit ideega, mis näeb ette just kolmanda sektori rahastamist sellisel osalusdemokraatia viisil. Et oleks mingi nimekiri (MTÜd jt), kuhu maksumaksja saaks osa oma maksudest suunata.
Äripäeva meelest on ideel algsel kujul mitmeid kitsaskohti, kuid mõte ise - lasta maksumaksjal igal aastal osaleda kõige olulisemal, riigieelarve raha suunamisel - ,väärib kindlasti tõsisemat kaalumist.
Riigieelarve on valitsusliidu aasta tähtsaim seadus. Sellega näidatakse prioriteete, proovitakse valimislubadusi täita ja see mõjutab elanike elu. Kodanikud annavad erakondadele selleks mandaadi neljaks aastaks (riigikogu valimiste tsükkel). Juhul, kui valitsuserakonnad lubaksid osa riigieelarve maksutuludest jagada elanikel teatud valdkondadele ise, kujuneks tuludeklaratsiooni täitmisest igakevadine referendum.
Ideel on mitmeid kitsaskohti. Piiritledes jaotatava raha saajad näiteks MTÜdega, on võimalik, et rikkamad toetavad näiteks oma tenniseväljakut või suunavad erakondade kontorid inimesi "oma" MTÜsid toetama.
Või juhul, kui on võimalik suunata ise oma maksuraha otse koolidele või muudele asutustele, võib mõni hakata tegelema väljapressimisega - minu rahast elate, kohelge mind kui jumalat. On ju meie seas igasuguseid.
Isegi kui arvata, et tegu polegi ehk väga suure probleemiga, võiks seda kartust ravida valdkondade määratlemisega, kuhu saab oma maksutulu suunata. Võib-olla polegi põhjust ülemäära detailseks minna või vähemalt võiksid sellisel juhul "listis" olla organisatsioonid, mis igasuguse kahtluse alt väljas.
Rahvas on rumal? Juba on kostnud ka arvamusi, et massid (loe: maksumaksjad) on lihtsalt rumalad ja nende kätte ei või usaldada raha jagamist. Et selleks ongi demokraatia, kus valitakse esmalt raha korjajad/laialijagajad, kes oskavad tarku otsuseid teha.
Kuidas võtta. Ütleme diplomaatiliselt, et enne läheb jumala päike looja, kui Äripäev suudaks kokku lugeda maksumaksjate raha kuritarvitusi ja ebaotstarbekaid rahaeraldisi riigieelarvest. Ei ole senise rahajagamise jätkumisel mingit garantiid, et rumalaid või maksumaksjale suisa kahjulikke otsusi ei tehtaks. Küll tõstaks selline õigus - suunata mõni protsent (see peaks jääma n-ö kogu potiga võrreldes siiski marginaalseks) oma maksutulust oma tõekspidamiste järgi ühiskonna arengusse - maksumaksja vastutust. Ning annaks ühtlasi valitsejatele tagasisidet tehtud tööle.
Aastaid on räägitud kehvast sidemest kodanike ja valitsejate vahel. Esimesed kurdavad, et nende rahaga käiakse kohati halvasti ümber, teised, et kodanikud ei taha piisavalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. Kui me kõik saaksime aga oma maksueurode jagamist otseselt mõjutada, paraneks inimeste teadlikkus ja suureneks "oma riigi" tunne. Lisaks tehtaks veel midagi head, sest ilmselt saab lisaraha mõnigi koht, mis seda muidu ei saa, aga vääriks.
Autor: ÄP
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Enimloetud
5
Investor ootaks madalamat hinda
6
Ka Villig avas oma padeliäri
Hetkel kuum
Investor ootaks madalamat hinda
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Tagasi Äripäeva esilehele