Mõistatuslikud ja abstraktsed pildid elust

Näitus "Piirideta" veenab, et kunstnik Silvi Liiva suhestub jätkuvalt igavikuliste küsimustega. Mitme klassikalise graafikatehnika kombineerimisel saavutab ta suurejoonelise lihtsuse, mille parim võrdkuju on 2001. aasta leht "Kõik hajub silmapiiril".

Horisontaalne pingestatud triip - silmapiir - on kujund, mida vaatajal on võimalus täita omaenda emotsioonide, mõistuse ja kogemustega. Eksistentsi suuri pooluseid, valgust ja pimedust, kujutab Liiva nappide vahenditega, andmata ühtki konkreetset vihjet lisaks. Inimfiguur kaob abstraktsesse visiooni.

Kunstiteadlane Anne Untera on kirjutanud, et kunstniku sõnum vaatajale on luua pilte maastikest läbi sügise, talve, pilvede, mere, metsa, valguse ja igaviku. "Nii väike kui ka suur leiavad tuge loodusest, on võrdselt tähtsad, sest elu jätkub kaduvuse kõrval oma erinevate vormide paljuses, mis on suure kõiksuse osad. Soovin, et minu tunne neid töid tehes kanduks üle ka vaatajale," on autor öelnud.

Näituse esimese osa moodustavad viimaste aastate tööd, teise retrospektiiv aastatest 1970-1982. Untera sõnul ilmus Liiva noore kunstnikuna näitustele poeetiliste ja sürrealistlike, kohati groteski ja huumorit tulvil ofortidega. Mängud erinevates rollides ja situatsioonides figuuriga on paigutatud linnaruumi või, veel sagedamini, ajatusse mõtteruumi, kus on avatud väravad alateadvusele.

Autor: ÄP