Eesti euronõuetele vastavaks

Sajad miljonid kroonid, mis lihatööstused pidid euronõuetele vastamiseks investeerima, tegid lihatöösturid kurvaks. Lihatootjad rääkisid, et tehtud investeeringud ei tule tõenäoliselt kasumina kunagi tagasi, sest Eesti lihatööstustel on vähe šansse pääseda lihatoodetest küllastunud ELi turule. Lihatööstuste euroinvesteeringud oli tarvis teha selleks, et ettevõtteid kinni ei pandaks, kuid raha müügivõimaluste laienemisesse ei usutud.

Maapoed ei hinnanud ajapikendust. Maapoodidele antud ajapikendus euronõuete täitmiseks sai läbi 2001. aasta juuni lõpus, ent poodnike hulgas polnud kuu enne seda veel kuigi kiiret tegutsemist märgata. "Midagi liigutatakse, midagi küsitakse, aga üldiselt on asi ikka väga loid. Poeomanikud nagu arvaksid, et euronõuded on mingi nali," ütles 2001. aasta aprillis Tartu tervisekaitsetalituse direktor Sirje Raud.

Esialgu pidid maakauplused toiduhügieeni üldeeskirjas esitatud nõudmistele vastama 2001. aasta algusest, kuid põllumajandusminister Ivari Padari ettepanekul lükati tähtaega pool aastat edasi, kuna kuu enne selle võimalikku jõustuma hakkamist vastas Tervisekaitseinspektsiooni andmeil nõudmistele vaid kolmandik maapoodidest. Peamised puudused olid, et maapoed olid nõuetekohase veevarustuseta, puudus soe vesi või polnud üldse majasisest veevärki ja kanalisatsiooni.

Teadmatus piimatööstuses. Piimatööstus pidi esialgse kava järgi vastama 1. jaanuarist 2002 toiduseadusest tulenevatele hügieeninõuetele. Kuid veel detsembris 2001 ehk kuu varem ei teadnud piimatööstused, kas nende kasutatav piim peab siiski uuest aastast vastama euronõuetele või mitte, kas põllumajandusministeerium lükkab tärmini edasi või mitte.

Tähtaegade mittepikendamise tõttu oleks ebastandardseks osutunud kolmandik piimast ja ettevõtted sattunud sulgemisohtu. Tähtaegade pikendamine tähendas aga edukate, juba investeeringud ära teinud ettevõtete karistamist, sest "mahajääjad" oleksid saanud teha euroinvesteeringud SAPARDi programmi abil.

Maapiirkondade pangakontorites käis 2001. aasta lõpu lähenedes järjest rohkem inimesi, kes tahtsid sukasääresäästud kroonideks vahetada.

Põhjuseks oli see, et aastavahetusel loobusid mitmed Euroopa Liidu riigid rahvuslikust valuutast euro kasuks. Rahavahetuse tegid läbi ka Soome ja Saksamaa, mille valuutat kogusid eestlased sukasäärde rublaaja lõpus. Need, kes oma valuutasäästud ümber vahetasid, võtsid raha välja enamasti kroonides.

Kõige märgatavamalt oli valuutavahetus hoogustunud piirilinnas Valgas, kus pangatöötajate hinnangul oli käive suurenenud umbes 20 000 krooni võrra. Piirkonna Hansapanga teller arvas, et enamik kohalikke hoiab metsamüügist saadud raha kodus pigem dollarites ja seepärast pole kõik säästud pangaletile jõudnud.

Emori statistika näitas, et just lõunaeestlaste seas oli rohkem neid, kes pidasid raha jaoks kindlaimaks kohaks kodu. Liikvel oli ka veel Saksa marku, autoäri kõrgajal kõrvale pandud.

Autor: ÄP