Eesti rahvuslik väljakutse: tuumajaam 2022

Eestit ootab vältimatu omariiklik elektritootmise defitsiit juba viie aasta pärast. Kahe aasta pärast on elektrihinnad ka väiketarbijaile samad kui Soomes - praegusest ligi kaks korda kõrgemad. Elektri hind ja tootmine on siis kaalukas majanduslik ja poliitiline teema, ent peaks seda olema juba praegu.

Otsustamiseks tuleb teada tausta. NordPooli Soome hinnapiirkonna elektri aasta keskmine hind on 2000-2010 tõusnud 15-lt 53-le eurole MWh kohta. Nafta hind maailmas on tõusnud sama ajaga 30 dollarilt barreli eest 90-100 dollarile (2008 maksis barrel koguni 150 dollarit). Elektritootmise tipuhindu kujundavad ja jäävad kujundama fossiilsel kütusel elektrijaamad. Kütuste hinnad liiguvad koos nafta hinnaga.

Eesti põletab ligi 13 miljonit tonni põlevkivi elektri tootmiseks ja 3 miljonit kulub õli tootmiseks. Põlevkiviõli tootmise kasumlikkus, töökohtade loomine ja tulu riigieelarvele on kordi suurem kui põlevkivi põletamine. 2016. aastast ei ole oluline osa Narva põlevkivikateldest enam töökõlblikud. Uus elektrijaam võiks olla juba tuumajaam. See maksaks 3-4 miljardit eurot, pool investeeringust ja osalusest tuleks kaasata välismaiselt energiaettevõttelt.

Tuumajaama eripära on, et pärast rajamist on tema elektrihind fikseeritud 60 aastaks. Euroopas polnud 1980. aastail tuumajaamad kuigi ökonoomsed, kuid vaid kümmekonna aastaga, kui fossiilsete kütuste hinnad tõusid, jäid kulud tuumajaamades samaks ning nad on praegu tõelised rahalehmad - omahind on 15-20 eurot/MWh ja turuhind 500-80 eurot/MWh. Söeelektrijaamad on aga kaldumas kahjumisse, sest söe hind kerkib ja CO2-le on tekkimas reaalne hind alates 2013. See muudab ebaökonoomseks ka Eesti põlevkivielektri.

Väidetakse, et Eestis kulub tuumajaama rajamiseks 15 aastat, kuna meil pole riiklikku infrastruktuuri. Ajakulu sõltub protsessidest ja valikuist, aga ennekõike sellest, kui tõsiselt teemat võetakse. Kui seda ei võeta kui riiklikult olulist teemat, vaid kitsalt majanduslikku probleemi või ühe erakonna teemat, on ebaõnnestumine tõenäoline. Nagu Leedus.

Eesti on mitut asja võtnud väga tõsiselt ja olnud edukas. Maailmas ei usutud, et Eesti krooni valuutakomitee süsteem töötab. Töötas. Ei usutud, et saame kiirelt NATOsse ja ELi. Oleme mõlemas. Veel aasta tagasi pidas rida arvamusliidreid lootusetuks Eesti europüüdlusi. Nüüd on meil eurod taskus. Need olid riiklikud prioriteedid. Tuumajaam väärib sama. Tegu on kahtlemata väga suure väljakutsega poliitiliselt, administratiivselt ja majanduslikult. Kuid see väärib küünlaid. Kõik alternatiivid on oluliselt halvemad.